teisipäev, 28. juuli 2009

Xdream 2009 - 3 Elva

Algus

Ettevalmistused kolmandale Xdreami etapile minekuks algasid mõned päevad varem, kui Cyberi tiimiliider Margus teavitas mind oma külmetusest, mis takistas teda Elvas osalemisest. Libahundijäljel edukalt hakkama saanud Valdo istus kinni (sõjaväes), seega pöördusin oma sõbra ja rahvatantsupartneri Asko poole, kellega koos olime mõned korrad neljapäevakutel käinud. Teades Asko treeningugraafikut olin kindel ta vastupidavuses.

Veidi ärevust tekitas mõte Marguseta orienteerumisest. Muretsemise asemel mõtlesin eelolevast etapist kui väljakutsest orienteerumise ja rajaplaneerimise suhtes. Füüsiliselt maksimumi andmisele eelistasin pigem aeglast liikumist, et end hoolega maastikul ja kaardil paika panna. Oli mõte (vähemalt minul) liikuda kindlalt punktist punkti ning raja jooksul vaadata, kas on vaja mingeid punkte võtmata jätta, et õigeks ajaks finišisse jõuda. Kiirustada ma ei tahtnud kohe üldse - hirm eksimise ees oli suur.

Sõit Elva poole algas laupäeva pärastlõunal ning hõlmas endas mitmeid huvitavaid peatusi, Tartusse jõudsime alles õhtuks. Ööbisime Askoga minu sõbranna juures (suur-suur aitäh Sulle, Juta! :P). Öö möödus rahutult ning uni kadus varakult. Hommikul võtsime Martini peale ning sõit Tartumaa Tervisespordikeskusesse jätkus. Kohale jõudsime poolteist tundi enne starti, mida oli täpselt piisavalt, et rattad kokku panna, rajal vajalik kotti pakkida, numbrid kinnitada ja teha kõik muu, mida ikka enne starti vaja teha. Asko ei tahtnud alguses üldse süüa/juua kaasa võtta. Ta imestas väga nähes mu kotti, mille rajale kaasa võtta plaanisin. Asko arvas, et seljakott takistab metsa vahel jooksmist ning söömiseks pole niikuinii aega.

Taevas oli pilves, kuid veidi piilus ka päikest. Lootes, et palju sadama ei hakka, läksin starti fliisi väel, võtmata kaasa midagi vihmakindlat. Järgmisel hetkel juba kahetsesin otsust, sest külm tuulehoog puhus must läbi ning tunne oli jäine. Lootes rajal liigutades sooja saada, ei hakanud ma tagasi minema.

Pealkirjades mainitud distantsid on ametlikust legendist ja ei kajasta meie läbitud teekonda. Distantsi läbimiseks kulunud aeg on võetud meie finišiprotokollist.

Ratas 6.5km, iga liige läbib erineva 1.KP. Läbimiseks kulunud aeg: 1h 6min

Stardis tuli kohe erinevatesse suundadesse minna. Teepikkustes ei tundunud väga palju erinevusi olevat, seega vaatamata punktidesse jõudmise lihtsust/keerukust, andsin käsu Askol võtta punkt 1B, Martinil punkt 1C ning ise asusin punkti 1A jahtima. Poisid tundusid veidi segaduses olevat. Veendusin, et nad teadsid, kuhu suunas liikuda ning asusin sõitma. Esimese õige teeotsa varjas suur auto ning liikuma saamisest rõõmu tundes jõudsin paarsada meetrit edasi sõita enne, kui avastasin eksimuse. Tagasi minnes sõitis mulle vastu Asko, kes liikus täiesti õiges suunas. Tee punkti 1A, läks raudteetammi alt läbi ning vihmane periood oli sinna suure järve tekitanud. Mõte kohe märjaks saamisest ei köitnud üldse ning otsustasin sõita teist teed pidi. Esimeseks raskuseks oli ratta tõstmine üle kõrge raudteetammi. Muidu oleks see lihtne olnud, kuid raudteetamm asus ise augu sees, seega tuli ratast kaks korda järsust nõlvast üles-alla tassida. Punkt käes, jäi ainult mööda kruusateed punkti 2 sõita, kus Asko juba ootas. Martinil õnnestus veidi eksida, kuid jõudis ikkagi kohale. Punktist 2 lahkudes olime eelviimased.

Martini kommentaar: Punkti 1C minekuks oli vaja kõigepealt üles leida sild, et üle jõe saada. Sõitsin tükk maad sinnapoole, kuni sattusin B-raja rattaalasse. Kuna A-raja rahvast seal eriti ei olnud, siis tekkis kahtlus, et olen mööda sõitnud, kaardi peal oli see vahemaa väga lühike. Seisin seal tükk aega ja üritasin oma asukohta määrata, aga rattakaart oli raskesti loetav, seega võtsin lõpuks välja palju täpsema kanuukaardi ja sain oma asukoha määrata. Selgus, et olin ikka liiga vähe sõitnud ja pidin edasi sõitma läbi soise ala, kuni jõudsin sillani. Sealt edasi oli juba mööda teid sõitmine, aga siin tuli pidevalt kompassi ja odomeetrit jälgida, kuna maastikul oli rohkem teid ja radu kui kaardil ja oli oht valesti ära keerata. Varsti sain punkti 1C kätte, aga punkti 2 minnes keerasin ühest kohast liiga vara ära, kuna unustasin vahepeal odomeetrit jälgida, aga õnneks avastasin vea üsna varsti, pöörasin tagasi ja jõudsin varsti punkti 2.

Punkti 3 minnes sõitsime võimalikult kaua mööda teed ning metsa sisse keerates jõudsime Tartu maratoni rajale, mis oli meeldivalt sõidetav. Liikumise kiirus oli mõnusalt paras, väga ei tormanud ega ka veninud.

Jalgsi 1.96 km, valik: läbida kõik punktid. Aeg 33 min

Edasi tuli jalgsi läbida 8 punkti endale meeldivas järjekorras. Moodustasime punktidest silme ette laperguse ringi ning läbisime selle päripäeva. Punktide vahemaad olid lühikesed, kuid see-eest rohkete tõusude ja laskumistega. Metsa vahel oli selleks ajaks juba väga mitmeid lohasid joostud. Meie ülesanne oli valida just see, mis järgmisesse punkti viis. Punktid saime kiiresti kätte, seega tegime õigeid valikuid. Kõik vahemaa läbisime joostes. Võib öelda, et Asko tehtud tempo oli tapvalt kiire, eriti kui lisada mitmed tõusud. Kartsin veidi enda või Martini tühjaks saamist, kuid samas oli tore tõusude vahel mäest alla joosta nii kiiresti kui vähegi sai :)

Lisaülesanne: fotoorienteerumine. Aeg: 8 min

Tuli ronida tornist üles (torni kõrgust tõesti enam hinnata ei oska. Asko ja Martin võivad täpsustada), määrata pildi järgi hoone asukoht, mille juures oli järgmine punkt ning laskuda köiega mööda torni väliskülge. Kuna Asko polnud varem laskunud ega näidanud ka mingit soovi ning Martin valjuhäälselt vastu ei vaielnud, siis tegin ise selle ülesande. Kerge sammuga jooksin treppidest üles. Pildil olev hoone oli nii kaugel, et esialgu ei leidnud ülessegi. Aitäh teise võistkonna esindajale, kes õigesse suunda vaadates mu silmi teravdas ning lõpuks leidsin minagi hoone ülesse. Ei teagi, mida seal nii kaua tegin. Märgistasin mõttes kaardile õige asukohaga ning olin valmis laskuma. Kui mulle köisi külge kinnitati sain kiita energilisuse ja naeratuse eest. Daam pidavat ka metsas daamiks jääma, millega vihjati minu mitte nii porisele näole :) Öeldi, et esimesed ülesande tegijad olid korralikud mudakollid olnud. Suund paigas alustasime ratastega sõitu punkti 15 poole.

Ratas 14 km. Aeg: 1h 10min

Rattaga sõitsime rohkem mööda kruusateid, kus tõusud vaheldusid laskumistega. Tempo oli pigem kiire. Pildilt nähtud hoone jõudis peagi silmapiirile (umbes 3 km varem, kui ma olin tornist ennustanud) ning punkt oligi käes. Punkti 16 viis kõige otsem tee läbi punkti 17. Tee oli suhteliselt pikk ning vastutuul ei muutnud seda ka lühemaks. Lisaks tahtis vahepeal üks ketist lahti olev suur kutsu meid ära süüa :) Punkt 16 oli peidetud silla alla ning seal, umbes 2h 45min pärast starti, saime esimest korda jalad märjaks. Punkti 17 jätsime rattad, jõime pakutavat jooki ning suundusime jalgsi etapile.

Jalgsi 3.30km. Aeg: 34min

Ei tea, kas see oli punktis 17 joodud vedelikust, kuid vähemalt mind ja Askot tabas väike, kuid kuri pistehoog ning asendasime jooksmine kõndimisega. Punkti 18 viis ilusasti tee. Arvestades kõnnitud tee pikkust ei olnud tahtmist tagasi minna, et punkti 19 jõudmiseks jõgi kuivalt ületada ning otsustasime ujumise kasuks. Vesi oli värskendav, vool oli suhteliselt tugev ning kaldad väljasaamiseks kehvad. Asko sai kiiremini üle ning aitas mind ja Martinit ka välja. Järgmine punkt oli Tõravere observatooriumi juures, kus tuli lisaülesandena järjestada planeedid alustades päikesest kaugemast. Planeetide hulka oli pandud ka kuude jt nimesid. Valede vastuste korral tuli lühikesel distantsil tassida raskusi (mehed 25kg, naised 15kg). Välistasime kõik mitte-planeedid ning järjestasime ülejäänud. Meie vastus oli õige ning saime jätkata teed rataste poole. Arvan, et saime sellega nii mõnestki meeskonnast mööda.

Ratas 9.50km. Aeg: 1h 3min

Järgmistesse kolme punkti viis ilusasti rattaga sõidetav tee, enamjaolt kruusa-, veidi ka asfalt- ning metsateed. Asko sõitis ees ning tundus, et tal on hea nina, sest punktid leidsime kõik kergesti üles.

Jalgsi 0.35km. Aeg: 14min

Rattad jätsime võistluskeskusesse, kus toimus ka mahalugemine. Veidi kohmitsesime seal ning suundusime kanuude poole.

Kanuu 6.48km. Aeg: 2h 30min

Kanuu stardis ei huvitanud kedagi, et me kanuud tahame. Valisime ühe välja, vestid selga ja olimegi Elva jõe peal. Seekord oli kanuuetapi jaoks eraldi kaart, kuhu pidime ise läbitud punktid peale märkima. Punkte oli kokku 6. Kaardi legendis kirjas 6.48km osutus vähemalt kaks korda sama pikaks, kuna jõgi oli äärmiselt käänuline ning iga kurvi taga oli järgmine kurv. Alguse 1-2 kilomeetrit kulusid Askol tüürimise sisseelamiseks. Kitsas, käänuline ja oksi täis jõgi oli tüürimise õppimiseks ideaalne. Seni rattal ning joostes saadud hoog rauges meeldivalt rahulikuks aerutamiseks. Edasi saamise asemel tegelesime pigem kanuu otse hoidmisega, takistustest hoidumise ning kaardi jälgimisega, et me teaksime punkte õigesse kohta märkida. Punktid olid kõik jõe pealt selgesti näha, kuid käänakute lugemine ning kaardi jälgimine tekitas veidi probleeme. Esimese punkti tegime kaasas oleva markeriga, mille ots oli piisavalt jäme, et raskendada punkti märkimist. Punkti kaardile märkimisega võisime eksida kuni 3mm ning arvatavasti tuli sealt ka ainukesed karistusminutid. Ülejäänud punktid märkisime pastakaga. Ilusasti saime kätte vaid 1-2 punkti. Teistega pidi veidi vaeva nägema, kuna vool oli suhteliselt tugev ning kaldasse sõites kippus kanuu tagumise otsa ette keerama. Kanuuetapp möödus naljatades ja lauldes. Kanuu nimeks sai esialgu "Elva aurik", hiljem "Elva paat", kuna see sobis laulu paremini :) Kuigi sääsed sõid halastamatult, oli meeleolu lõbus. Kanuu etapi ajal möödus meist 3 võistkonda.

Jalgsi 5.42km. Aeg: 1h 13min

Sõitnud kanuuga allavoolu, pidime nüüd taas võistluskeskusesse saama. Kaardil tundus vahemaa hirmutavalt pikk ning olles teadlik meie oskusest jalgsiorienteerumisel eksida, kartsin seda osa just kõige rohkem. Punktidesse läksime nii otse kui võimalik, kasutades teid. Jooksmise asemel pigem kõndisime ning sooja ilma tõttu tundsime head meelt eesoleva ujumise üle.

Ujumine 0.20km. Aeg: 11.5min

Väiksel Vaiksel järvel, mis minu jaoks meenutas tiiki, oli 2 poid, millede küljes punktid. Umbes pool ajast kulus üleliigsete riiete äravõtmisele. Saime kiita, et me nii tublid oleme. Keegi oli just finišist tulnud infoga, et rajal on veel nii mõnigi meeskond. Kuigi distants väga pikk polnud, ujusime kõik päästevestidega välistades krampide või väsimuse korral halvima. Vesi oli väga soe ning distants sai liiga kiiresti läbi. Oleks võinud veel pikemgi olla - vesi jahutas ning ujudes sai kasutada kõiki lihaseid, mida seni vaja ei läinud.

Jalgsi 0.78km. Aeg: 18min

Mõningad kuivad riided märja pesu peal ning vesimärjad jalanõud taas jalas, alustasime kerge jooksuga teed finišisse. Energiat oli veel palju ning hoog oli see hea, sest õigest teeotsast möödusime märkamatult. Õnneks saime kiiresti veale jälile ning varsti oli suund juba õige. Enne lõpliku finišeerimist oli lisaülesandeks nn kroketi mängimine. Oli ehitatud väikene rada, kus pidi palli läbi väravate ajama. Poisid ei olnud just vaimustuses sellest ülesandest ning lasid jälle lahkelt mul selle ära teha. Aega see palju ei võtnud ning väga mööda polnudki võimalik lüüa. Kiire finišeerimine ning läbi see oligi.

Kokkuvõte

Lõpptulemuseks oli meil 09:11:32 ning üldarvestuse 81.koht. Arvestades, et kokku lõpetas A-raja 95 võistkonda ning 3 katkestasid, arvan et see on hea tulemus. Margus võib seda kommenteerida, tema on meie tulemusi rohkem analüüsinud.

Teevalikuid palju polnud, ühest punktist teise viis peamisest üks ainuvõimalik tee, mida näitab ka see, et meie rajavalik ei erinenud väga võitjate omast. Mõned pisierinevused seisnesid selles, et nemad sõitsid ratastega kauem teel, kuid meie juba pöörasime metsa vahele. Veidral kombel ei sattunud me kordagi soosse, mis on Xdreami korral harva esinev.

Ilm oli suurepärane, päike paistis ning ühtegi pilve polnud. Tänasin õnne, et ma enne starti jakile järgi ei läinud.

Üllatavalt palju nägime teisi võistlejaid. Tavaliselt on mul tunne, et oleme metsas omaette, kuid seekord oli koguaeg kedagi näha, nii A-raja kui ka B-raja võistlejaid. See andis hea emotsiooni, et oleme õigel teel ja ajame õiget asja :P

Seekord sõime rajal väga vähe. Ise nosisin vaid ühe hematogeni ja geeli ning Askoga kahepeale glükoositropse. Martinit nägin vaid vahetusalades geeli manustamas ning Askot ühte müslibatooni söömas.

Rajast raskemaks osutus hiljem naiste pesuruumi üles otsimine. Selgus, et korraldajad ise ka ei tea, kus see asus. Pärast mu edasi-tagasi jooksutamist eraldati mulle mitte lukku käiv ning suurte akendega omaette pesuruum :)

Ei teagi, kas see oli Askol seljas olnud kollane särk, mis koguaeg ees kihutas, tapvat tempot tegi ning liigutama ajas, või kodus olev Margus, kes telepaatia abil meile paremat soovis, kuid lõpetades oli energiat ülegi ning tegime nalja edasi B-rajale minemisest. Põnevusega jään ootama Tabasalu etappi.

Martini kokkuvõte ning statistika

(aitäh, Martin! :) ) Ujumine oli väga mõnus. Seekord sai ära proovitud ka riietega üle jõe ujumine, mis öisel etapil proovimata jäi. Järve peal päästevestiga ujumisel olid meil teine ja kolmas osa (esimesest poist lõpuni) üsna hea ajaga, vastavalt 51. ja 57. etapiaeg. Esimene osa, mis sisaldas lahtiriietumist, oli küll aeglasem.

Esimesel kahel jalgsietapil oli meil isegi 39. ja 30. etapiaeg. Teisel jalgsietapil ilmselt küll planeetide lisaülesande tõttu, kus me saime 8. etapiaja. Esimesel jalgsietapil aga oli tempo küll väga kiire.

Seekord oli joogipunktides rohkem aega (Askol olid eraldi rattakingad, mille vahetamine ilmselt võttis aega), seega jõin rajal kokku 4 liitrit, mis on kaks korda rohkem kui tavaliselt, ning seekord veepuudust ei tekkinud ja energiat jäi lõpus ülegi.

kolmapäev, 15. juuli 2009

Xdream 2009-2 -- Väätsa

Algus

Pikaks ja pimedaks Xdreamiks valmistusime tavapäraselt igaüks oma nurgas natuke trenni tehes. Detailne ülevaade meie ponnistustest on üleval Metsakunnide kodulehel. Mina isiklikult tänu tihedale töögraafikule peale neljapäevakutel orienteerumise eriti midagi teha ei jõudnud.

Parkimisplatsil asju pakkides hakkas vaikselt tibutama ja lõi äikest ning ma toppisin koti varuriideid täis, et vajadusel mõnusa ja soojana ringi trööbata. Kuna alati on mul süüa üle jäänud, siis seekord võtsin suht vähe batoone kaasa, selle asemel pigem paar geeli, et vajalikul hetkel lisaenergiat saada.

Pealkirjades mainitud distantsid on ametlikust legendist ja ei kajasta meie läbitud teekonda.

Ratas, 19,15km

Alustasime võrdlemisi rahulikult ja paari kildi pärast olime juba suht viimased. Miskipärast aga kimasid esimese punkti paiku meist üsna mitu tiimi mööda ja mitte aeglaselt. Huvitav, kas nad istusid liiga kaua vetsus ja jäid starti hiljaks? Esimene ja teine punkt olid lihtsad. Kolmandasse läksime vasakult, suure ringiga. Pärast selgus, et vasakult, mööda kruusateid oleks lühem olnud. Mul oli alguses plaanis minna mööda sihti läände, aga kuna siht polnud sõidetav, siis läksime samale poole ringi. Ehk siis tobe läänekaudu minemise fiksatsioon jäi sisse. Igatahes saime sõita mööda tutikat asfalti, mis oli päris lahe. Kolmanda saime üsna lihtsalt kätte, kuna mul õnnestus õigel ajal märgata kaardil olevat lagendikukest.

Neljandas punktis mõtlesime mõnda aega, kuidas oleks mõistlikum rabasse sõita. Kuna me olime mudastest metsasihtidest üsna ära hirmutatud, siis otsustasime rabaäärset metsateed mitte proovida ning sõita lõuna kaudu ringiga. Aega selline variant just ei võitnud, aga vähemalt õnnestus meil sõita läbi parajalt suure lehmalauda. Igast küljest lahtises valgustatud laudas vaikselt kette kõlistavad lehmad olid suht freaky vaatepilt. See tunne oli kindlasti vastastikune.

Soojärve serval olevasse rattavahetusalasse plaanisime sõita piki järvest läände kulgevat sihti. Nägime küll tee äärde pargitud rattaid ja paari loha, kuid ei osanud neist eriti midagi arvata. Sõitsime päris pikalt mööda rada põhja poole, aga ei leidnud midagi huvitavat. Otsustasime ümber pöörata ja kraavi algusest uuesti pihta hakata. Tagasi sõites kippus mul vist tähelepanu hajuma vms. aga igatahes õnnestus mul üles leida peaaegu kõik truupides olevad augud. Sinna mahtus esiratas parasjagu sisse. Päris omapärane tunne oli, kui mingitel hetkedel ratas alt ära kadus ning pärast paari jooksusammu jäin tühjade kätega seisma.

Tagasi kraavi alguses leidsime üles silla ning metsa suunduva raja, mida mööda sai ilusti vahetusalasse. See edasi-tagasi koperdamine oli vist paarümnemindine laks. Viiendat punkti võttes saime esimest korda jalad ka märjaks (3:30 algusest, mis on lõdvalt selle hooaja rekord).

Jalgsi, 13,66km

Vahetusala tibid soovitasid meil lahkelt mõelda punktide vahele jätmise peale, kuna soos müttamine võib meil muidu liiga pikale venida. Otsustasime esialgu jätta vahele 7. punkti, sest see oli suht pikk edasi-tagasi ots üle soo ning tõenäoliselt oleks meil sellele kulunud ka rohkem kui 45-minutine trahv. 6. punkti leidsime ilusti üles, aga mööda teed 8. punkti kõndides tähelepanu hajus ja me keerasime ristmikult valesti ära. Nojah. Kui pea ei võta, siis võtavad jalad. 9. punktis oli natuke tiirutamist ja otsimist enne kui õige metsa üles leidsime. 10. punkti minnes kaldusime veidi põhja poole ja ei saanud eriti aru, kus me oleme. Õnneks nägime natuke eemal inimkolonni ja kuulsime punkti piiksumise häält. Saime kolonnilt teada, et see piiksuv asi on 13. punkt. Saime end kaardil paika ning edasi oli 10. punkti leidmine lihtne. Sealt edasi kõndides kestis punkti piiksumine miskipärast edasi ning selgus, et seda häält teeb hoopis mingi lind. Seega ei teinud piiksuvat häält sugugi mitte 13. punkt ning meil vedas päris korralikult, et me 10. punkti minekuks õige suuna kätte saime.

Edasi läks suht mõistlikult. 14. punktis mõtlesime korraks, kas jätta 15. punkt koos üsna pika rabas sumpamisega vahele ning suunduda otse vahetusalasse. Kuna arvutuste kohaselt oli meil aega päris palju, siis otsustasime selle punkti siiski ära võtta.

Jalgsietapi peale kulus meil 4:09, kokku oli aega läinud 7:35.

Ratas, 11,30km

Siin etapil midagi huvitavat ei juhtunud. Punktid olid lihtsad ja me leidsime need ilusti üles. Mingeid geniaalseid rajavalikuid ka ei teinud, sõitsime lihtsalt mööda kruusateid. Selle peale kulus 1:39.

2xRulluisk 7,60km, Jalgsi 1,83

Rulluisk oli tavapärane aeglane kulgemine. Midagi erilist ei juhtunud ka tolles palju ähvardavat eelinfot tootnud ohtlikus kurvis. Nõme asja juures oli rulluisu vahele topitud jalgsietapp, mistõttu tuli mingi paari kilomeetri läbimiseks kaks korda jalanõusid ja sokke vahetama.

Kui meie jalgsietapile läksime, olid korralikud lohad ees ning meil oli vaid vaja kompassi jälgida ning õiget rada mööda minna. Seega leidsime punktid ilma olulise ekslemiseta üles. Piirkonna esmaavastajate suhtes muidugi respect. Ise poleks seda kraavipunkti ilma abita vist küll üles leidnud.

Tagasisõidul sõitis Margit ette, et vahetusalas vetsus käia ning me Martiniga hakkasime rahulikult järele tulema. Kohe paarisaja meetri järel Martin kukkus ning tema püsti tõusmise kiiruse järgi oli näha, et tegelikult ta väga liikuda ei jaksa. Võtsin ta siis sleppi nii, et tal endal oli vaja vaid jalgu otse hoida. Varsti selgus, et ka see on talle üsna raske. Kogu tagasitee mööduski nii, et mina vedasin Martinit ning iga kilomeetri järel tegime puhkepausi. Kotid olime jätnud rattaalasse, sest see rulluisk pidi ju lühike sutsakas olema ning poolteist tundi saab ilma söömata-joomata hakkama küll. Õnneks peatus ühe puhkepausi ajal meie juures möödasõitev auto ja uuris, et kas meil on kõik korras. Süüa tal küll ei olnud, kuid liitrise õunamahla saime küll ning Martin jõi selle peaaegu korraga ära. Aitäh, Kaur!

Kui me lõpuks vahetusalasse jõudsime, oli selge, et edasisest võistlusest midagi välja ei tule -- kanuuetapi algusesse me õigeks ajaks ei jõua ning Martini seisukorda arvestades ei usu ma, et sellest suurt midagi välja oleks tulnud (kanuu veel kuidagi, aga see üle jõe edasi-tagasi mässamine mitte väga). Nii me siis sõitsime rahulikult finišisse ilma järgmiseid rattapunkte ja (küllaltki mõttetuks osutunud) lisaülesannet võtmata.

Kokkuvõte

Lõpptulemuseks oli meil 13:17:57 ning üldarvestuse 78. koht. Tagantpoolt kaheksas See tagant kaheksas paistab olevat meie puhul maagiline arv -- ka eelmisel aastal olime me kogu aeg sellel kohal.

Seekord läks jälle nigelasti, et võistlus lõppes poole peal ära. Tegelikult oleks võinud selle suht mõttetu rulluisuetapi lihtsalt vahele jätta ning kohe kanuu poole suunduda -- lõbu oleks jätkunud kindlasti kauemaks. Muidu oli tegemist üsna laheda etapiga -- esimene rattaeapp ning raba olid väga lahedad.