reede, 29. august 2014

EXTAR 48h, 2014

Seekordne EXTAR toimus Saaremaal keskusega Kihelkonnas. Tiimis olid mina, Arne ja Kairi ning nimeks Vilsandi Ekspress. Kokku oli kohal kümme võistkonda, mis tähendas, et rahvast oli metsas vähe. Formaadi iseärase tõttu kohtasime teisi tiime siiski päris palju.

Seekord väga pikalt punktide leidmisest ja emotsioonidest kirjutada ei tahaks panen parem posu meeleolupilte. Pidid tegi Raili Nõgu, Kairi ning meie supporditiim.

Keda faktid siiski huvitavad, siis GPS träkk on vaadatav siit ning tulemused siit.

Enne starti

Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme

Meie laagriplats

Valmis katsumusteks

Kõige agaram sportlane

Ülejäänud võistlejad otsisid vihma eest varju

Algus

Selle munakivitee peal oli nii esimese kui viimase etapi punkt

Jalgratas

Keset rattaetappi oli lisaülesandeks vettehüpe Jaagurahu karjääris

Banzai!

Arne otsustas riietega supluse kasuks

Esimene trekk

Esimesel trekkinguetapil pimedas oskasime tänu vanale kaardile teha päris korraliku vea. Ajapuuduse tõttu jäigi saagiks vaid üks punkt.

See-eest oli mets ilus ning nägime ära kõigi ämblike ema

Mis edasi?
Järgmiseks sihiks oli Nasva

Nasva

Nasvast sai alguse lühike uisuetapp ning kanuu Mullutu lahes ning Suurlahes. Kanuu oli üsna omapärane. Esiteks jättis sügava mulje kahe lahe vahel olnud oja/kraav, kus kohati tuli leida (pimedas, eksole) kõrkjates hõredam koht ning seda kanuuga rammida. Teiseks oli mõlemas lahes maksimaalne sügavus alla poole meetri. Normaalne oli see kui keset järve riivas kanuu põhjaga muda. 

See-eest päikesetõus oli kaunis

Hommikune peegelsile vesi

Jalgratas

Kanuule järgnes päris pikk ring jalgrattaga mööda Sõrve säärt.
Kas teha lühike või pikk ring?


Kofeiiniga kummikommid on parimad

Trekk




Trekk lõppes ujumisega

Me ei suutnudki otsustada, kas laevukese nimi peaks olema "Puhhi mõistus"


Pärast trekki oli enamikel tiimidel kerge downtime.


Pikal võistlusel on jalad kõige kallim vara




Teel võistluskeskusesse oli lisaülesandeks seikluspargis turnimine.
Traksid peale




Tagasi keskuses



Thousand yard stare, võistlus on kestnud ööpäeva

Vilsandi

Võistluskeskusest sõitsime ratastega Kuusnõmmele, kust läksime läbi mere Vilsandile.
Tee läheb piki elektriliini
Esimese tiimina vahetusalas


Tagasi keskusesse

Vilsandi trekile järgnes rattasõit tagasi võistluskeskusesse. Magasime seal kolmveerand tundi ning asusime uuesti ratta selga. Sõit läks Harilaiule, kus toimus trekk. Treki lõpus hakkas korralikult vihma kallama. Mõnda aega sai paviljonis varjus istuda, aga millalgi tuli siiski minna järgnevale rattaetapile. Hoolimata vihmast oli etapp päris tore, ehkki laskeavasse paigutatud punkti me ei leidnudki hoolimata ca 45-minutisest otsimisest.

Karujärv


Siin on vist jälle tuhande jardi pilk

Ei tea, kas tuleb veel vihma?

Ilm läks siiski ilusaks ning järv ise oli väga kaunis
Pärast kanuud ja jalgsietappi oli päris pikk ujumisetapp, mile meie vist ainsana täies ulatuses ujudes läbisime. Enamik tiime kas jättis mõned punktid võtmata või jooksis rohkem mööda kallast ning ujus vaid lühikese maa saarele ja tagasi.
Jäänud on veel viimased kilomeetrid

Finiš


Kõik!

Tehtud!

Au korraldajatele!


Nii pisike võistlus oligi

Lõpetuseks

Sportlikus mõttes läks meil väga hästi -- kümnest startinud tiimist jäime viiendaks, seega mahtusime esimese poole sisse. Täies koosseisus lõpetas muidu seitse -- kaks tiimi katkestasid ning üks lõpetas kaheliikmelisena.

Üldised muljed on väga head -- mõlemad kanuuetapid olid väga lahedad, ratast oli küll päris palju (mul näitas spidokas 307 km), kuid suur osa sellest oli mööda asfalti, kus mul oli võimalik tuules loksuda. Põlv hakkas küll esimese ööpäeva lõpuks valutama, kuid viimasel paaril etapil enam väga tunda ei andnud. Mulle isiklikult meeldis, et sai palju ujuda. Vesi oli soe ning väga hea oli ennast värskendada. Ilm oli ka hea -- ei liiga palav ega liiga külm. Need paar tundi vihma ei suutnud üldist meeleolu rikkuda. Ning -- kõige olulisemana -- seda kvaliteetaega sai veeta kvaliteetseltskonnas.

Suur tänu korraldajatele, kes selle ürituse läbi viisid, Kairile, kes suht-koht tundmatusse vette hüppas, ning meie toetustiimile, kelle kohalolu motivatsiooni tõstis. Järgmine aasta jälle?