Kolmapäev, 3. september 2008

Xdreami III etapp Paides

Proloog

Mina isiklikult polnud pärast öist Xdreami etappi praktiliselt üldse trenni teinud, paar korda käisin rahulikult rulluisutamas ning sõitsin tõukekaga tööle. Osaliselt oli selles süüdi ka võistlusgraafik, mis oli nii tihe, et trenni jaoks ei jäänud aega. :) Südametunnistuse rahustamiseks käisime Margitiga päev enne rattaga sõitmas ja Nõmme seikluspargis ronimas (sest eelinfo lubas köieharjutusi).

Pühapäeva hommikul tugevas vihmas Türisse Martinit peale võtma sõites ei põlenud me Margitiga just entusiasmist ning mõtlesime välja viise, kuidas me saaksime võistluse seljataha ilma autost väljumata. Näiteks:

  • korraldajad on kehva ilma tõttu otsustanud distantsi lühendada. Õigemini, alles on jäetud ainult üks lisaülesanne -- sudoku lahendamine;
  • me eksime Türile sõites ära ja ei jõua õigeks ajaks starti;
  • Martin teatab meid nähes, et ta on rämedalt haige ja ei saa osa võtta;
  • kehva ilma tõttu oleme ainsad starti jõudjad, korraldajad kuulutavad meid kohe võitjaks;
  • ...
Kahjuks/õnneks kulges kõik edasine siiski plaanipäraselt ning mingil hetkel olimegi keset vihmasabinat koos kõigi teistega stardis.

Märkus pealkirjade kohta: pealkirjades olevad distantsid on pärit legendist ja ei kajasta tegelikult läbitud vahemaid. Pealkirjad ise peegeldavad etappide raskust ning kohati ka meeleolu nende läbimise ajal (ette rutates võib öelda, et tagantjärele oli tegi väga laheda etapiga).

Jalgsiporno, 1,42km

Sarnaselt öise etapiga tuli kohe stardis lahku minna. Õnneks oli seekord ülesanne palju lihtsam -- võtta ära üks punkt ning tulla tagasi vahetusalasse. Kuna mina olen meist vist tugevaim jooksja, kahmasin endale kaugeima punkti ning panin ajama. Kuna jooksin küllaltki kiiresti, ei jõudnud eriti kaarti vaadata ja pigem jälitasin teisi. Loomulikult lõppes asi sellega, et ühel hetkel olin ma üksi keset mingit võsast lagendikku omamata erilist ettekujutust, kus ma kaardil asun. Noh, mingil hetkel mõtlesin ma selle siiski välja ja leidsin punkti üles. Tagasi jõudes olid Margit ja Martin juba ees ootamas. Õnneks ei läinud mul ekslemise peale liiga kaua aega ja me ei saanud liiga suurte ajavahedega komposteerimise eest trahvi.

Aega kulus 0:14.

Rattaralliporno, 9,47km

Järgmisena tuli siis jälle legendi järgi rattaga sõita ja ka üks tee peale jääv punkt ära korjata. Esimeses lähenduses läks kõik väga hästi, spidomeetri näit klappis kümne meetri täpsusega. Natuke jamasid tekkis siis, kui ehitataval ja auklikul kruusateel jõudis meile järele ilgelt kimav B-rada ning Martin jäi kuskil kitsamas kohas ummikusse. Mingil hetkel keerasime B-rajast lahku ja sai jälle rahulikult kulgeda. Rõõmu ei jätkunud kauaks, sest varsti pöörasime põlluteele ning siis edasi soisele rajale. Edasiminek oli suht vaevaline, ratast tuli käekõrval lükata ja ületada mingeid salakavalaid kraave. Salakavalus seisnes selles, et sõltuvalt astumise kohast oli sügavust põlvini või vööni. Mingil hetkel aga sai rada otsa ja kuskilt lähedusest ka midagi edasi ei läinud. Mis tähendas, et me olime teinud vea ja pidime läbi kõigi kraavide tagasi ronima. Kõik see võttis meele mõnevõrra mõruks. Tagasi, sillale jõudes ja uuesti vahemaid mõõtes ja legendi hoolikamalt uurides leidsime õige raja ka üles. Ilmselt oli see varasem rada eelmiste õnnetute ratturite poolt sisse tallatud.

Edasi kulges rattasõit jälle mööda kruusateid saime ilusti lõppu. Ratta peale kulus täpselt tund. Stardist oli möödunud 1:15.

Sooporno, 2,59km

Kaardi peal meenutas jalgsietapp kangesti kurikuulsat Kärstna rabaetappi, mille me ajapuuduses vahele jätsime. Seekord oli siis võimalus sama asi väiksemas mastaabis läbi teha. Etapp ise koosnes suht ühtlasest soost, mille keskel, laugaste juures oli küllaltki lähestikku kolm punkti. Sinna minnes otsustasime tee pealt metsa suunduvaid suuri lohasid ignoreerida ning ise kohale orienteeruda. Kohale me ka jõudsime, ehkki sellele eelnes natuke mööda sood tiirutamist (hea, et meil kepsu ei ole, sest siis puruneks vist igasugune illusioon meie orienteerumisoskusest). Soomatka esimene ots oli selline tore vees sumpamine, umbes nagu Kõrvemaa rogainil. Mida edasi, seda tümamaks läks aga maapind ja lõpus oli tunne nagu kõnniks mööda vee peal ujuvaid heinapalle. Peale selle, et ise võis igal sammul põlvini sisse vajuda, pani see kogu lähikonna lahedalt õõtsuma.

Pärast mõningast müttamist jõudsimegi punktideni, kus käis lõbus mässamine. Päris paljud ei viitsinud ümber laugaste jalutada ning ujusid vajalikud paar meetrit punktini. Meie kõndisime muidugi ilusti ringiga ja saime selle käigus napilt jalad märjaks. Tagasi minnes võtsime mingile suuremale pundile sappa ja saime suht otse rabast välja. Etapi peale kulus 0:57, stardist oli möödas 2:13.

Rattaporno, 3,58km

Esimesed paar meetrit ratta seljas tuletasid meelde lihtsa tõsiasja, et kui jätad ratta vihma kätte vedelema, on pärast kasulik sadul veest puhtaks pühkida. :) Alguses kulges sõit mööda asfaldit ja muud muret polnud peale vihmasaju ja külma. Esimene punkt oli silla all, jõetruubis, kuhu tuli sumada mööda põlvini ulatuvat vett. Tolleks hetkeks poleks see olnud enam midagi erilist, aga vesi oli väga külm. Keegi kaasvõistlejatest kommenteeris ka enne vette minemist, et vesi on väga selge ja et see ei saa hea märk olla. :)

Järgmine punkt oli metsasihil, kus oli päris tihe liiklus. Lisaks üksikutele A-raja tiimidele vooris mõlemas suunas kõvasti B-raja võistlejaid. Minul ja Margitil on linnarattad, mis ei ole poristel metsaradadel sõitmise peale optimeeritud. Mul käis vänderdas tagaratas pidevalt mõlemale poole, Margit käis vist korra ka võsas ära. Ehkki too siht nägi välja, nagu võiks seda mööda ka järgmisesse vahetusalasse pääseda, läksime me tagasi ringiga, tuldud teed pidi. Hiljem kaarte vaadates selgus, et ehkki rattakaardi peal lõppes siht varsti otsa, läks ta jalgsikaardi peal ilusti kruusateeni välja, kust oleks saanud lõpuni kiiremini. Uuesti jõesillast möödumisel seal askeldavaid inimesi nähes tundsin korraks siirast heameelt, et mina enam sinna truupi teist korda tagasi minema ei pea. :)

Ratta peale läks 0:27, stardist oli kulunud 2:41.

Rulluisuporno, 5,97km

Siin vahelduse mõttes mingit erilist pornot ei olnudki. :) Tuli lihtsalt Paide linnaservas mööda jalgrattateed kaks ringi maha sõita. Tee oli väga hea, va. see, et paaris kohas olid seda ületanud seiklussportlaste hordid tassinud kraavidest tee peale üksjagu muda. Vahepeal läks ilm normaalseks ja hakkas isegi päris soe. Minu üllatuseks sõitsime isegi ühest teisest tiimist mööda. Aeg oli 0:25, kokku 3:06.

Jalgsiporno, 5,10km

Kohe jooksuetapi alguses pidi legendi järgi olema ujumisetapp. Kohale jõudes selgus, et ujuda tuli ronida üle tehisjärve (kaardi järgi umbes 150 meetrit). Seljas pidid olema ka päästevestid, mis oli IMO päris hea, sest siis polnud vaja muretseda külmas vees tekkida võivate krampide pärast. Ujumine sujus meil probleemideta. Edasi oli valida, kas minna järgmisesse punkti otse üle jõe või joosta ringiga. Kuna keha oli suplusest veel päris külm, siis ei tekkinud erilist soovi olude kohta võrdlemisi kuivade riiete mõjul tekkima hakkavat soojatunnet kuhugi kaotada. Otsustasime ringi minna. Pärast jõe ületamist vaatas meile vastu võsa vahel jooksev muda ja mätaste huvitav kombinatsioon, kuhu mingid monstrumid olid meetrilaiused rajad sisse ajanud. Mingi tiim eksles seal ka sihitult ringi. Me leidsime punkti suht kiirelt üles ja näitasime teistele ka suuna kätte. Nad väga ei uskunud meid esiti, aga eeldatavasti nad lõpuks selle ka leidsid. Ka kahe järgneva punkti (19 ja 20) puhul vältisime jõgede ületamist ning kõmpisime igalt poolt ringi. 20. punkti otsimise käigus õnnestus mul läbida viimaste aastate kõige retsimat nõgesevälja. Iseenesest need nõgesed väga suured ei olnudki ja rajad olid ka sees, aga kõrvetasid ikka väga valusalt. Võib-olla oli asi ka pükstes, mis kuidagi väga hästi neid nõelu keha ligi juhtisid. :)

Järgmine punkt oli suht rahulik kõmpimine piki metsasihte koos paari kraaviületusega. Teel 22. punkti nägime kanuudega üle heinamaa kõmpivaid tegelasi. Hakkasin ka hoolikamalt kanuukaarti uurima ja selgus, et seal on mõtteainet päris kõvasti. Täpsemalt natuke hiljem. Kuskil 22. punkti kandis algaski suurem kraavides roomamine, kus tuli järjest ületada poolde reide või üle vöö ulatuvaid kraave. Margit ja Martin olid lühikese kasvu tõttu kohati kuni rinnuni sees.

23. punkt oli lisaülesanne, kus üks tiimi liige pidi Paide vallitorni otsast köiega alla laskuma ja ülejäänud otsima üles lähedusse paigutatud (kuid kaardile märkimata) punktid. Hakkasime Margitiga vaidlema, kes saab ronida. Pärast seda, kui ma panin ette võtta selle selgitamiseks ette füüsiline jõuproov, leidis Margit, et targem annab järele, ning ma sörkisin rakmeid selga panema. Reipa jooksuga trepiastmete kolmekaupa võtmine sumbus lõpuks rahulikuks kõnniks. Alla tulemine ise oli veidi väiksem elamus kui Kloogal -- ikkagi vana kala juba. :) Instruktor ütles, et hoia jalad vastu seina 90-kraadise nurga all (ehk siis risti). Alguses üritasingi niimoodi horisontaalasendis alla kõmpida, aga varsti läksin üle lihtsalt alla libisemisele, aeg-ajalt jalaga seinast eemale tõugates. All asusin koos teiste ronijatega õue peal pealtnäha sihitult ekslevaid jooksjaid tagasi ootama (appi ei tohtinud minna). Õnneks läks neil päris kiiresti ja me saime selle ülesandega paarist tiimist mööda.

Tagasitee finishisse oli päris meeleolukas -- liikusime mööda päris korralikku loha ühe teise tiimi sabas. Enne teele jõudmist tuli ületada päris palju kraave, üks sügavam kui teine. Üks haises ka päris ropult ning keegi käis välja hüpoteesi, et sulistame parasjagu Paide linna kloaagis. No aitäh! Lõpuks jõudsime igatahes kuivale ja etapi lõppu. Koos lisaülesannetega kulus 2:31, summaarne aeg oli 5:37.

Kanuuporno, 3,65km

Kanuuetapi tegi huvitavaks kaks reeglit: punkte võib võtta suvalises järjekorras (ehk siis valikorienteerumine) ning kõik punktid peab läbima kanuuga. Teine nõue oli suht loogiline, sest vastasel juhul poleks vist keegi viitsinud kanuud vette lasta ning kõik punktid oleks võetud joostes. Nüüd aga tuli kombineerida päri- ja vastuvoolu aerutamist kanuu tassimisega.

Alustasime vähe mõtlemist nõudvast otsast ehk allavoolu paikneva 51. punkti ära võtmisest. Sinnasõit oli päris lõbus, natuke tüütu oli kanuu üle silla vedamine. Tagasisõidul tuli juba päris korralikult tööd teha, aga see oli talutav. Seda lõbu aga ei jätkunud kauaks, sest kanuuvahetusalast allavoolu asuva silla juures muutus vool nii tugevaks, et me lihtsalt ei suutnud edasi sõita. Kühveldada oleks veel ehk jaksanud, aga kui kanuu natukenegi voolu suhtes viltu oli, siis keeras vool kohe kanuul külje ette ja me sõitsime kaldasse. Leidsime, et nii ei saa rallit sõita ning ukerdasime kuidagi kaldale. Tegelikult olime juba enne plaaninud 50. punkti üle järve sõita, nüüd tuli kanuud lihtsalt rohkem tassida. Lohistasime siis oma paadikese järve, kus ilma vooluta sõit tundus täieliku naudinguna.

Pärast eelnevat kogemust ei tihanud me eriti vastuvoolu sõitma hakata ning otsustasime kanuu järgmisesse punkti (48) lohistada. Jõudsime ilusti samasse mudamülkasse, kus me 18. punkti olime otsinud ja saime aru ka, miks seal looklevad rajad nii laiad on -- sealt oli juba kõvasti kanuusid läbi veetud. Pärast paarikümmet meetrit selgus aga, et mudas ja mätaste vahel ei tule kanuu lohistamisest midagi välja ning me pöörasime otsa ümber. Tagasi alguspunktis leidsime, et võiks proovida minna mööda heinamaad otse kõige tagumisse, 49. punkti, nagu olime enne näinud teisi tegevat. Kuna lohistamine oli väga raske, siis otsustasime proovida tassimist. Pärast mõningast pusimist saimegi Margitiga kanuu üles tõstetud ja asusime teele. Margit nägi enda jalgade ette ca meeter-pool, mina paar meetrit. Aeg-ajalt kanuu alt välja piiludes saime me siiski enam-vähem mööda rada kõnnitud. Paar kraavi tuli ka tee peal ette, aga selleks ajaks olime me juba väga karastunud selles vallas. :) Minu respect Margitile, kes hoolimata väikesest ja mitte liiga lihaselisest kogust suutis kogu tee (umbes kilomeeter) raske kanuu all vastu pidada.

Lõpuks saime kanuu vette ning allavoolu chillimine ja punktide võtmine oli juba naljaasi. Pärast saime teada (näiteks Metsakunnidelt), et ka ülesvoolu sõudmine polnud tollel lõigul midagi kontimurdvat, aga see ei vähendanud meie uhkust hästi tehtud valiku ning kangelasliku kanuuvedamise üle. :) Kanuu peale läks 1:21, kokku oli aeg 6:58.

Rattaporno, 3,08km

Praktikas mitte niiväga porno, sisuliselt tuli peaaegu otse finišisse sõita. Kuna kedagi silmapiiril polnud, siis võtsime asja üsna rahulikult. Enne finishit tuli veel staadionil takistustest üle ja alt ronida ning läbi see oligi, finishiajaga 7:25 ning 80. kohaga 91 hulgast.

Söökla oli juba kinni pandud, aga rattapesu veel töötas. Saime survepesuriga rattad üle lasta, mis oli väga abiks -- niisama kuskil kraavis või lapiga nühkides oleks puhtaks saamine väga problemaatiline olnud. Selle käigus lahkus kindlasti igasuguste laagrite ja asjade sees olev määre, aga ega see liiv ka parem poleks olnud.

Kokkuvõte

Minu jaoks oli see üks lahedamaid Xdreami etappe üldse. Lahedaks tegid selle:

  • huvitav sooetapp tüma maa ja laugastega (ma pole varem eriti laudteest kõrvale astunud rabades :) );
  • lahe jalgsietapp pideva kraavides summimisega (ma olen vist juba varem ka maininud, et mulle läheb see vees sulistamine väga hästi peale);
  • kanuuetapp, mis nõudis nuputamist ning võimaldas väga erinevaid valikuid -- kas kühveldada vastuvoolu või tassida kanuud seljas;
  • seiklusspordile kohane ilm, mis täitis kraavid veega, teed poriga ning sundis muidu ka end veidi pingutama.
Lisaks teadmine, et oled millegi raske ja keerulisega hakkama saanud ning ennast natuke ületanud (see käis eriti esimese poole kohta, kus pidevalt oli külm ja märg).

Sportlikus mõttes oli tegemist selle aasta parima tulemusega -- esmakordselt saime kõik punktid enne finiši sulgemist kätte ning ka koht oli läbi aegade parim (seda muidugi tagantpoolt lugedes. 80. olime esimesel etapil ka).

Seekord meil fänniklubi kaasas polnud ja see andis ka kohe tunda, sest ühtegi pilti meist pole. A-raja tagumine ots on selles mõttes täbar, et ükski piltnik ei viitsi nii kaua passida ja meid ära oodata. Näiteks B-raja metsakunnidel on selle võrra lihtsam, sest isegi kui nad igasugu lisaülesannete juurde hilja jõuavad, on nad vähemalt finišis umbes samal ajal A-rajakatega ning seega jäävad ka piltidele. Seega palve korraldajatele: edaspidi paluks fotografeerige ka viimaseid, nemadki tahavad eputada. :)

Kolm ja pool nädalat hooaja viimase Xdreami etapini