Pühapäev, 4. mai 2014

Xdream 2014-1, CyberSiilike

Cybersiilikestel erilisi eesmärke nagu polnudki. Dan ja Liina tahtsid Tartus orienteeruda ja minu ainus eesmärk oli hea tuju pärast orienteerumist. Just nii oligi. Reeglid panime ka enne starti paika: 1) ei vingu, 2) kui midagi pahasti või valus, siis tuleb kohe öelda, 3) Liina ja Dan mõtlevad. Viimane reegel tähendab seda, et Xdreamil tuleb minu meelest sageli palju mõelda, enne kui minema paned.

Stardis me jäime seisma ja mõtlesime, aga sellest polnud palju abi. Kõige nooremat luuletajat me teadsime, aga kuidas kolmekesi eraldi kolme ausamba juurde jõuda ja pärast kokkulepitud kohas kokku saada - seda ei mõelnud välja. Tore oli, et Cyberi särgiga meeskonnaliiget oskasime massi seast kaugelt näha, hajutuse puhul tõesti oluline. Esimesse rattapunkti sõites kohtasime ebaviisakaid A-rajakaid. Sõitsime tagasi väikse ringiga, aga ilma igasuguse trügimiseta ja see oli jälle tark tegu. Kaardilugemine linnas läks hästi, sest Dan ja Liina otsustasid, kus on järgmine punkt ja sõitsimegi otse sinna, ei pidanud vahepeal kontrollima, et oot-oot kus me nüüd oleme. Kanuu slaalomi punktid võtsime elegantselt. Liina sõudis, Dan juhtis ja mina hoidisn enamik aega aeru õhus ja naeratasin. See oli hästi juhitud lõik. Danile vist meeldis, et punktid olid natuke nagu segi aetud. Lennuväljale sõites valisime lühema ja porisema raja, aga see oli ka ainus kord, kus me loodusesse sattusime ja oli tore. Dan: "Ma astusin pokudele pähe, ohh palun vabandust." 

Mingi hetk Dan arvas, et väga lahe võistlus, et talle meeldib. Mina targutasin: "Ära hõiska enne sauna". Dan vastas mulle: "Ma lihtsalt naudin hetke." See pani mind mõtlema, et ei pea ju kogu xdreami etapi aja olema alalhoidlik, ettevaatlik ja jõudu säästma, et kohe peab midagi hullu tegema. Naudi hetke ja pärast naudi kuuma suppi ja kuivi sokke ka. (Näiteks sokid ei saanudki märjaks ja kuiva soki nauding pärast võistlust jäigi saamata.) Lõpus me siiski väsisime ja hakkasime vähem mõtlema. Nii me Liinaga ühe punkti lihtsalt pläkutasime maha, aga noh juhtub. Ja viimases punktis ehmatas ingel meid ära. Kui me poleks inglit seal rippumas näinud, küllap Dan oleks roninud nagu eeskujulik pioneer.
Seega rebastele jäime alla, aga mängusõpru peabki hoidma.