Käisime Piretiga XT-suverogainil Meenikunnos. Tempoks oli rahulik kõnd, eesmärk oli pigem loodust nautida. Ja see eesmärk sai ka kuhjaga täidetud -- nägime kaunist männimetsa, rabasid, järvi, maailma kõrgeimat mändi. Orienteerumistehniliselt oli üsna lihtne -- radu oli palju ning enamik punkte oli mõne tee, raja või kraavi lähedal. Seega suuremat eksimist ette ei tulnud.
Las edasi räägivad pildid.
![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGtJ0tf1FP0XgB3U8mNe4FedP7BGPRUQIwCpDYu1Et3VZ9hhbQjm2eXfLrI0YhGVabOTNZ633NWk7BnJmcIh0We2arjhinDpO-sczTqfuApGxUcZi8ivp4vORjcHY_hGFBaOgDKtd-eQMx/s320/20180811_142147.jpg) |
Punkti legend: Mänd (maailma kõrgeim) |
Edit: lisasin ka Edith Madaliku tehtud ilupildid.