Proloog
Kolmapäeval (2. septembril) helistas mulle Margit ning tegi mulle pakkumise, millest ma saanud loobuda, osaleda Xdreami 2009 aasta hooaja viimasel sprindietapil Tabasalus. Nimelt läks Cyberi võistkonna kapten Margus appi Yeti meeskonnale. Kaua Margit minu nõusolekut ootama ei pidanud.
Võistluspäeva hommikul oli meil tihe ajakava. Kell 9 saabus Martin rongiga Balti jaama, kust me ta kiirelt koos rattaga auto peale pakkisime (aega kulus selleks ainult 3 minutit ). Võistluskeskusesse saabusime pool tundi enne starti, kus Margit läks mind Cyberi võistkonda registreerima ning jättis meid Martiniga rattaid kokku panema. Hommikune sombune ilm ei tõotanud just kõige soojemat võistlust, seetõttu olid mul kaasas soojad vahetusriided (mida mul õnneks vaja ei läinudki). Katsetamise eesmärgil tegin omale kaasa ühe rattapurgitäie puljongijooki, mis pidavat olema piisav taastamaks organismi soolavarusid.
Rattad kokku pandud, riided vahetatud ning kotid seljas asusime stardi poole liikuma.
JALGSI 1 KM
Start anti Tabasalu Spordikompleksi eest. Jalgsi läbiti lühike ning küllaltki kitsas krossirada, kus ninaläikäimise oht oli küllaltki suur. Seda lühikest etappi jääb meenutama aroomiteraapia, mis tekkis jooksjate jalge alla tallatud kõrvenõgestest.
RULLUISK 13,20 KM
Viimati olin ma rulluisutanud umbes 10 aastat tagasi, seega ei teadnud ma, kas ma oskan enam üldse uisutada. Kui olime kord oma uisud jalga saanud (mina kasutasin Valdo käest laenatud uiske, aitäh!), sai küllaltki kiirelt selgeks, et rulluisutamisega on nagu rattasõidugagi, see unune lihtsalt kunagi. Kohe etapi alguses jäime me viimaste hulka kuna meie tempo oli küllaltki aeglane. Natukese harjutamise järel avastasin, et sõidan oluliselt kiiremini kui Martin. Mõne aja pärast võttis Margit Martini enda järel vedada, misjärel meie tempo mõne võrra paranes. Kui olime jõudnud kirikust mööda, tundsin end juba nii kindlalt, et haakisin ennast Margitile ja Martinile ette. Nii möödusime Leho ja Marguse võistkondadest, kes läbisid rulluisu etapi joostes.
Esimesse punkti jõudes saime kätte lisaülesande, milleks oli Eesti maakondade tundmine. Esimesel korral suutsime segamini ajada omavahel Valgamaa, Lääne-Virumaa ning Viljandimaa. Teisel korral panime ülesandega täppi ning võisime rulluiskudel jätkata. Aega oli kulunud 1h 5min 25s.
Rulluisu vahetusalasse sõitsime rahulikult „rongis”, päike hakkas paistma ning meeleolu paranes niivõrd, et arutasime juba mida keegi on rannas toimuvale piknikule kaasa võtnud. Rulluisu vahetusalasse jõudsime 90nda ajaga.
COASTALEERING 4,69 KM
Ehk jalgsi orienteerumine rannikul vahelduvate punktidega maal ja merel. Punktide leidmisega meil raskusi ei tekkinud, merel paistsid nad kaugelt kätte ning panga serval maja küljel asunud punkti oli võimalik minna mööda teerada. Martin suutis paar korda ka ujumas käia, esimesed 2 punkti läbisime Margitiga meres paljajalu, mis ei olnud just kõige ohutum ning meeldivam kogemus. Peale merest väljumist hakkas nälg esimest korda näpistama ning sõime ära esimese batoonid.
Teise etapi lõpuks oli aega kulunud stardist 3h 3min 37s, ehk meil oli kontrollajani aega tervelt tund.
RATAS 5,11 KM
Ratta vahetusalas panin jalga oma rattasõidu saapad, proovisin esimest korda külma puljongijooki (ei soovita kellelegi) ning sõit võis alata. Esimesse punkti, mis asus tee ja metsaraja hargnemiskohal, jõudsime küllaltki lihtsalt. Ajendil, et meile sõitsid vastu ratturid, pakkusin varianti, et 12ndasse punkti võiksime minna mööda metsarada, mis oli ränk viga, kuna rada oli väga aeglaselt läbitav. Teine kord tuleb ikka naisterahvaste vaistu usaldada. Peale soist rattarada leidsime üles 12nda punkti, mis oli keset mudaseks tallutud metsarada.
13 punkti otsustasime minna mööda asulateid. Enne asulavahele jõudmist pidime ületama kraavi, mis paistis esialgu üsna sügav ning pehme põhjaga (kraavi servad olid hirmuäratavalt üleni mudased). Peale mõningast ekslemist Tabasalu tänavatel leidsime kätte õige suuna ning suundusime kiirelt 13 punkti poole. Tundub, et see 13 oli üks õnnetu number, kuna me ei leidnud seda üles ka esimesel katsel taas metsa sukeldudes. Õnneks leidis Margit õige punkti kiirelt üles ning sõit jätkus järgmise etapi stardi poole.
RATTARALLI 2,35 KM
Rattaralli alguseks oli meil aega kulunud 4h 20min 48s. Nullisin oma odomeetri ning asusime legendi lugema. Sellel etapil me eksimusi ei teinud ning kõik laabus hästi. Ei saanudki iseendaga vaielda, et „nii ei saa ikka rallit sõita”, kuna suuremate liikumiskiiruste korral oleks see meenutanud just rallisõitu :P. Kanuu stardialasse jõudsime ajaga 12min 4s.
KANUU Check-IN – Check-OUT
Kuna kartsime, et meil jäävad põnev tunnel ja lahedad lisaülesanded aja nappusel tegemata otsustasime liikuda edasi ratastel ning jätta kanuuga sõitmine järgmiseks võistluseks.
II RATTARALLI 4,50 KM
Nullisime uuesti odomeetri, võtsime lonksu pakutavat magedat jooki ning asusime järgmise sihtkoha otsinguile. II rattaralli kavas oli ka mägironimine ning ilusa vaate imetlemine. Ei teagi kas see oli ilus vaade või hõre õhk, aga peale tipu vallutamist kadus meil legendi lugemise järg käes. Lõpuks otsustasime järgmisse vahetusalasse sõita kaardi järgi. Osade võistlejate vihjete abil leidsime üles ka rattaparkla kus asusime täitma järgmist lisaülesannet.
Lisaülesandeks oli valida omale kivirahn ning teha sellega 1 ring mööda märgistatud rada. Kuna abivahendid olid lubatud otsustasin ennast abivahendiks pakkuda. Margiti ja Martini moraalsel toel sai kiviga kiirelt ring tehtud ning võis alata järgmine jalgsi etapp.
Aega oli stardist kulunud 5h 37min 6s
JALGSI 6,25 KM
Sellel etapil jätsime, eesmärgiga läbida lisaülesanded ning uurida põhjalikult salapärast tunnelit, vahele päris mitu punkti. Vahetusalast suundusime müslibatoone süües 25. punkti. Peale mõningast seiklemist punktides 26/27 ja 28 jõudsime tunnelisse.
Tunnel oli oodatust palju suurem ning me ei osanud esialgu arvatagi, et punkt võib paikneda keset pimedust. Minu küklooplambist erilist abi ei olnud, kuid õnneks oli Margitil Marguse käest laenatud korralik valgusti, nii et päris pimeduses me ei sumanud. Kui saime lõpuks tunnelist välja, jõudsime 3. lisaülesandeni milleks oli mööda vertikaalseina ronimine. Seisime korra jälle nõutult, et kes seda ronimist nüüd küll tegema hakkaks, mispeale lükkas Margit mind ette ning asusingi mööda seina ronima. Ronimistehnika oli minu jaoks uus kuid mõne aja peale sain tehnika selgeks. Margit ja Martin tulid sammuti „mööda seina” üles, mis Margiti sõnade järgi oli palju raskem kui minu läbitud rada. Lisaülesanne lõppes sõna otseses mõttes augus. Ronisin ees sisse ning võtsin punkti ära, mispeale ronisid alla ka Margit ja Martin. Huvitav, kuidas esimesed meeskonnad siin omavahel maid jagasid?
Kuna kontrollajani oli jäänud alla poole tunni, jooksime otse rattavahetusala poole. Vahepeal võtsime ka punkti 32 ära ning saime kirja oma päeva parima tulemuse – 20 koht. Mina jooksin ennast igatahes korraks kokku.
Vahetusalas oli stardist kulunud 7h 22min 36s.
RATAS 5,01 KM
Sellel, etapil meil enam seiklusi ei olnud. Leidsime üles kõik punktid ning suundusime ronimisseinale. Olime varem juba kokku leppinud, et ronima läheb Margit, kes sai ka ülesandega suurepäraselt hakkama.
FINIŠ aka PUNANE KAAR
Lõpetasime ajaga 7h 57min 36s
Epiloog
Selle võistluse märksõnaks oli punktuaalsus - suutsime kõikidesse kontrollpunktidesse jõuda täpselt minuti pealt. Trahviga 6h saime kokku ajaks 13h 57min 36s ning kokku 95 koha.
Isiklikult jäin osavõistlusega väga rahule – ilm oli ilus, sai õpitud uusi tehnikaid ning samuti polnud tempo tappev. Lõpetuseks tänan Margitit ning Martinit, kes kinkisid mulle järjekordselt põneva nädalavahetuse.