Xdream 2009-2 -- Väätsa

Algus

Pikaks ja pimedaks Xdreamiks valmistusime tavapäraselt igaüks oma nurgas natuke trenni tehes. Detailne ülevaade meie ponnistustest on üleval Metsakunnide kodulehel. Mina isiklikult tänu tihedale töögraafikule peale neljapäevakutel orienteerumise eriti midagi teha ei jõudnud.

Parkimisplatsil asju pakkides hakkas vaikselt tibutama ja lõi äikest ning ma toppisin koti varuriideid täis, et vajadusel mõnusa ja soojana ringi trööbata. Kuna alati on mul süüa üle jäänud, siis seekord võtsin suht vähe batoone kaasa, selle asemel pigem paar geeli, et vajalikul hetkel lisaenergiat saada.

Pealkirjades mainitud distantsid on ametlikust legendist ja ei kajasta meie läbitud teekonda.

Ratas, 19,15km

Alustasime võrdlemisi rahulikult ja paari kildi pärast olime juba suht viimased. Miskipärast aga kimasid esimese punkti paiku meist üsna mitu tiimi mööda ja mitte aeglaselt. Huvitav, kas nad istusid liiga kaua vetsus ja jäid starti hiljaks? Esimene ja teine punkt olid lihtsad. Kolmandasse läksime vasakult, suure ringiga. Pärast selgus, et vasakult, mööda kruusateid oleks lühem olnud. Mul oli alguses plaanis minna mööda sihti läände, aga kuna siht polnud sõidetav, siis läksime samale poole ringi. Ehk siis tobe läänekaudu minemise fiksatsioon jäi sisse. Igatahes saime sõita mööda tutikat asfalti, mis oli päris lahe. Kolmanda saime üsna lihtsalt kätte, kuna mul õnnestus õigel ajal märgata kaardil olevat lagendikukest.

Neljandas punktis mõtlesime mõnda aega, kuidas oleks mõistlikum rabasse sõita. Kuna me olime mudastest metsasihtidest üsna ära hirmutatud, siis otsustasime rabaäärset metsateed mitte proovida ning sõita lõuna kaudu ringiga. Aega selline variant just ei võitnud, aga vähemalt õnnestus meil sõita läbi parajalt suure lehmalauda. Igast küljest lahtises valgustatud laudas vaikselt kette kõlistavad lehmad olid suht freaky vaatepilt. See tunne oli kindlasti vastastikune.

Soojärve serval olevasse rattavahetusalasse plaanisime sõita piki järvest läände kulgevat sihti. Nägime küll tee äärde pargitud rattaid ja paari loha, kuid ei osanud neist eriti midagi arvata. Sõitsime päris pikalt mööda rada põhja poole, aga ei leidnud midagi huvitavat. Otsustasime ümber pöörata ja kraavi algusest uuesti pihta hakata. Tagasi sõites kippus mul vist tähelepanu hajuma vms. aga igatahes õnnestus mul üles leida peaaegu kõik truupides olevad augud. Sinna mahtus esiratas parasjagu sisse. Päris omapärane tunne oli, kui mingitel hetkedel ratas alt ära kadus ning pärast paari jooksusammu jäin tühjade kätega seisma.

Tagasi kraavi alguses leidsime üles silla ning metsa suunduva raja, mida mööda sai ilusti vahetusalasse. See edasi-tagasi koperdamine oli vist paarümnemindine laks. Viiendat punkti võttes saime esimest korda jalad ka märjaks (3:30 algusest, mis on lõdvalt selle hooaja rekord).

Jalgsi, 13,66km

Vahetusala tibid soovitasid meil lahkelt mõelda punktide vahele jätmise peale, kuna soos müttamine võib meil muidu liiga pikale venida. Otsustasime esialgu jätta vahele 7. punkti, sest see oli suht pikk edasi-tagasi ots üle soo ning tõenäoliselt oleks meil sellele kulunud ka rohkem kui 45-minutine trahv. 6. punkti leidsime ilusti üles, aga mööda teed 8. punkti kõndides tähelepanu hajus ja me keerasime ristmikult valesti ära. Nojah. Kui pea ei võta, siis võtavad jalad. 9. punktis oli natuke tiirutamist ja otsimist enne kui õige metsa üles leidsime. 10. punkti minnes kaldusime veidi põhja poole ja ei saanud eriti aru, kus me oleme. Õnneks nägime natuke eemal inimkolonni ja kuulsime punkti piiksumise häält. Saime kolonnilt teada, et see piiksuv asi on 13. punkt. Saime end kaardil paika ning edasi oli 10. punkti leidmine lihtne. Sealt edasi kõndides kestis punkti piiksumine miskipärast edasi ning selgus, et seda häält teeb hoopis mingi lind. Seega ei teinud piiksuvat häält sugugi mitte 13. punkt ning meil vedas päris korralikult, et me 10. punkti minekuks õige suuna kätte saime.

Edasi läks suht mõistlikult. 14. punktis mõtlesime korraks, kas jätta 15. punkt koos üsna pika rabas sumpamisega vahele ning suunduda otse vahetusalasse. Kuna arvutuste kohaselt oli meil aega päris palju, siis otsustasime selle punkti siiski ära võtta.

Jalgsietapi peale kulus meil 4:09, kokku oli aega läinud 7:35.

Ratas, 11,30km

Siin etapil midagi huvitavat ei juhtunud. Punktid olid lihtsad ja me leidsime need ilusti üles. Mingeid geniaalseid rajavalikuid ka ei teinud, sõitsime lihtsalt mööda kruusateid. Selle peale kulus 1:39.

2xRulluisk 7,60km, Jalgsi 1,83

Rulluisk oli tavapärane aeglane kulgemine. Midagi erilist ei juhtunud ka tolles palju ähvardavat eelinfot tootnud ohtlikus kurvis. Nõme asja juures oli rulluisu vahele topitud jalgsietapp, mistõttu tuli mingi paari kilomeetri läbimiseks kaks korda jalanõusid ja sokke vahetama.

Kui meie jalgsietapile läksime, olid korralikud lohad ees ning meil oli vaid vaja kompassi jälgida ning õiget rada mööda minna. Seega leidsime punktid ilma olulise ekslemiseta üles. Piirkonna esmaavastajate suhtes muidugi respect. Ise poleks seda kraavipunkti ilma abita vist küll üles leidnud.

Tagasisõidul sõitis Margit ette, et vahetusalas vetsus käia ning me Martiniga hakkasime rahulikult järele tulema. Kohe paarisaja meetri järel Martin kukkus ning tema püsti tõusmise kiiruse järgi oli näha, et tegelikult ta väga liikuda ei jaksa. Võtsin ta siis sleppi nii, et tal endal oli vaja vaid jalgu otse hoida. Varsti selgus, et ka see on talle üsna raske. Kogu tagasitee mööduski nii, et mina vedasin Martinit ning iga kilomeetri järel tegime puhkepausi. Kotid olime jätnud rattaalasse, sest see rulluisk pidi ju lühike sutsakas olema ning poolteist tundi saab ilma söömata-joomata hakkama küll. Õnneks peatus ühe puhkepausi ajal meie juures möödasõitev auto ja uuris, et kas meil on kõik korras. Süüa tal küll ei olnud, kuid liitrise õunamahla saime küll ning Martin jõi selle peaaegu korraga ära. Aitäh, Kaur!

Kui me lõpuks vahetusalasse jõudsime, oli selge, et edasisest võistlusest midagi välja ei tule -- kanuuetapi algusesse me õigeks ajaks ei jõua ning Martini seisukorda arvestades ei usu ma, et sellest suurt midagi välja oleks tulnud (kanuu veel kuidagi, aga see üle jõe edasi-tagasi mässamine mitte väga). Nii me siis sõitsime rahulikult finišisse ilma järgmiseid rattapunkte ja (küllaltki mõttetuks osutunud) lisaülesannet võtmata.

Kokkuvõte

Lõpptulemuseks oli meil 13:17:57 ning üldarvestuse 78. koht. Tagantpoolt kaheksas See tagant kaheksas paistab olevat meie puhul maagiline arv -- ka eelmisel aastal olime me kogu aeg sellel kohal.

Seekord läks jälle nigelasti, et võistlus lõppes poole peal ära. Tegelikult oleks võinud selle suht mõttetu rulluisuetapi lihtsalt vahele jätta ning kohe kanuu poole suunduda -- lõbu oleks jätkunud kindlasti kauemaks. Muidu oli tegemist üsna laheda etapiga -- esimene rattaeapp ning raba olid väga lahedad.