Enne algust oli silm kõigil säramas. |
Pühapäeva 24.04.2016 varahommikul alustasid Käpikud Piret, Maiken ja Reeno teed Narva suunas, et nautida kevadist päeva pisut sportlikumas võtmes ja läbida X-dreami katsumuste rada. Kell 11, kohe pärast A ja C-radade starti kupatati stardialale B-kad, keda oli kõige rohkem (kolmeseid võistkondi 154). Kõigil nägu naerul ja lihased trimmi treenitud. Käpikutega lähestikku startisid ka CyberRebased (Riin, Anni ja Meril). Kell 11:20 kõlaski stardipauk ning trobikond rattureid hakkas kolmes erisuunas vurama.
Esimene ülesanne oli rattasõit, mis algas individuaalse osaga. Iga võistkonnaliige pidi esmalt läbima rattaga erineva vaatamisväärsuse linnas, et järgmises punktis taas kohtuda. Kui kõik tibud olid taas kokku loetud, järgnes vuramine mööda kõnnumaid Narva äärealadel, enamasti piki kruusateid. Muu hulgas tuli turnida ka üle keskküttetorude ja teises kohas ka nende alt läbi pugeda. Reeno suutis ühes kohas ka vanade torude ümber olnud isolatsiooni sellele peale astumisega ära lammutada. Loodetavasti narvakate küttearved sellega ei suurene. Rattaetapi lõpetas aga seiklemine Kreenholmi manufaktuuri mahajäetud kompleksis nii pimeorienteerumise, peegelpildis olnud keldrikaardiga mässates kui ka paberlennukeid mööda meeletult pikka saali heites. Maa all peegelpildis olnud kaardiga sattus Reeno nii hoogu, et ei lasknud Piretil ja Maikenil üldse mängu nautida.
Kanuuetapp koosnes kahest osast - üks ühel, teine teisel pool piirivalvekordoniga poolsaart. Seal läksid käiku Pireti strateegiad - osa punkte tuleb võtta joostes. Nii sõitsidki esimese otsa vaid Reeno ja Maiken maismaal olnud punkte ringiga noppima läinud Piretile vastu. Osad saarekestel olnud punktid tuli siiski kanuuga läbi sõuda. Teise poole kanuuetapist läbisid Piret ja Maiken kahekesi, Reeno jäi kaldale esimesel lõigul äratõmmatud selga ravima. Kaldalt paistis aga vaade Narva veehoidlale, kui Veneetsia karnevalile - loendamatu hulk kanuusid. Tunni ootamise jooksul võis näha ka kahte ümberläinud kanuud, kellest ühte käis Piirivalve kaater päästmas.
Veneetsia karneval Narva moodi. |
Eelviimase asjana tuli ühte tohutult suurde majja siseneda läbi vertikaalse ventilatsiooniava, mille sügavuse osas esialgu tiimi sees erinevad arusaamad olid. Tegelik sügavus oli nii umbes ühe korruse, s.t. 3-4 meetri jagu. Abistavaks materjaliks oli tugev köisvõrk, mida mööda edukalt ronida sai. Edasine jätkus juba maja sees olematu valgustugevusega taskulampide abil. Asja lõpetas tornist laskumine, mida pidurdas tohutu järjekord. Vaatamata kuklas tiksuvale sekundiosutile otsustasime võtta üritusest viimast ja järts lõpuni oodata. Reeno võttis uljalt laskuja rolli enda peale ning laskus nagu filmis, õnneks aeglasemalt kui raskuskiirendus.
Teel finišisse taipasime olla nutikad ja sakiline joonorienteerumine sirgeks joosta ning võita oma paar minutit hinnalist aega, jäädes vaid 3-minutilisse ajamiinusesse. Kokku saime 114. koha 147 lõpetanu hulgast. Eesmärk sai täidetud ning kõigil taas rõõmus on meel!
Lõpetades ikka nägu naerul. |
1 kommentaar:
Tere!
Tublid olite.
Natukene teemast kõrvale küsimus. Kas oskate öelda, mis teip oli Arnel Paldiskis kotis? Sai kasutatud seda kandade teipimiseks ja toimis. Hetkel jalanõude kriis ehk pole ühtegi isendit, mis peale 5 km hõõruma ei hakkaks, aga Libahunt ootab :)
Postita kommentaar