Kõrvemaa rogain 2008

Proloog

Kuna Margit oli end nädalavahetuseks kuhugi ära lubanud, siis olime stardis Martiniga kahekesi. Natuke segadusi oli stardis, kui meile oli hoolimata regatud kahest inimesest väljastatud kolm numbrit (ja kolmega algav rinnanumber). Korraldajad kommenteerisid midagi liiga pikkadest nimedest, mis eemalt vaadates vale mulje jätsid. :)

Raja planeerimisel seadsime endale eesmärgiks umbes 30km läbimise ning hakkasime sellele vastavalt mõõtma. Pärast seda kui olin kurvimeetriga praktiliselt kogu kaardi ülemise osa läbi kamminud, oli kirjas vaid 12,5km. Selle loogika järgi jätkates oleks me pidanud praktiliselt kogu kaardi läbi kõmpima, et plaanitud distants kätte saada. See aga ei kõlanud väga usutavalt, eriti kui arvestada, et ette oli näha üksjagu soodes müttamist. Siinkohal jätsime mõõtmise katki (pole ju mõtet teha täppisteadust puudulike lähteandmete korral) ja konstateerisime, et kui me pool tiiru oleme ära teinud, võime ju otsustada, kas teeme teise poole tiirust suurema või väiksema.

Asi ise

Eelnevalt olime kokku leppinud, et üldiselt kõnnime ning üritame teedel joosta. Nii me siis koos ülejäänud kambaga stardist jooksma panimegi. Umbes esimese punkti juures teatas Martin siiski, et tal jalad valutavad ning me läksime üle oma harjumuspärasele tempole "Team Cyberi kiirmarss™". Hiljem me siiski vahetevahel mäest alla jooksime ka. :)

Üritus ise kulges orienteerumise kohta hämmastavalt mõnusalt. Rajameister oli oma tööd kuidagi väga laadnalt võtnud ja ei olnud eriti punktide peitmisega vaeva näinud. Lisaks sellele, et punktid asusid mõistlikes kohtades, olid ka tähised suht hästi näha. Näiteks kui punkt oli augus, siis punktitähis asus sageli augu põhjas kasvava puu tüve küljes (mitte augu põhjas nagu see neljapäevakutel sageli tavaks on). Maastik oli valdavalt hästi läbitav mets või siis koguni lage, lisaks oli päris palju teid, mida mööda mugavalt liikuda.

Tänu sellele kõigele ei teinud me ka erilisi vigu. Märkus: mõningane peataolek punkti otsimisel või punktini mitte sirgjooneliselt liikumine ei ole meie sõnastikus viga. Viga on ikka selline veerandtunnine kammimine sellega kaasneva üldise nõutusega. :) Olulisemad vead olid meil punktides 51, 27 ja 20. Hiljem kaaskannatajatega muljeid vahetades leidsin ma ka viisi, kuidas taolisi asju tulevikus vältida (parem hilja, kui mitte kunagi). Nimelt on minu probleem selles, et ma punkti piirkonda jõudnuna enam ei orienteeru vaid lihtsalt jalutan sinna sisse lootuses, et punkt mulle täpselt tee peale ette jääb. Ja kui ei jää, siis kammin lihtsalt natuke ümbrust või vaatan, kuidas teised inimesed liiguvad. Asjaolude kehval kokkulangemisel võib see kaarti vaatamata kammimine ikka päris pikalt kesta. Õige oleks lugeda kaardilt täpselt välja punkti ümbritsevad asjandused ning siis kindla peale kohale minna. Neljapäevakul siis kasvõi kõndides, et rahulikult kaarti lugeda saaks.

Maastiku poolest oli see vist kõige looduskaunimas kohas olev rogain seni (eelmisel aastal oli Jägalal mõttetult palju, metsakuivenduskraavide vahel trampimist, Märjamaa libahunt toimus suht mittemidagiütlevates metsades). Toredad olid: männimets, 38. punktis olnud väga kõrge ja järsk vall, kaardi kirdeosas olnud mägine lage maastik järvedega ning sood. Meil tuli kokku vist umbes kilomeetri jagu meeleolukat mööda sood lirtsutamist ära.

Tulemus

Kogusime 103 punkti 140st ajaga 07:21. Koht oli 57. 105 hulgast, millega võib rahule jääda. Ma arvan, et meie rajavalik oli üsna hea, eriti palju edasi-tagasi sõelumist ei tulnud. Kokku läbisime umbes 35km. Tulemusi vaadates hakkab silma, et me pole ainsad, kellel palju aega üle jäi. Isegi kui jätta arvestamata tippe, kes kõik punktid kuue tunniga kätte said, on väga paljudel jäänud pool tundi või tund kasutamata. Hiljaks on jäänud vaid üks võistkond. Mina pakun põhjuseks, et punktid paiknesid suuresti keset suuri soid asuvatel "maismaasildadel" ning seega oli väga raske enne finišit paari punkti lisaks näpsata, sest see oleks tähendanud pikka retke ümber soo, et järgmise maismaariba peale saada.

Neli päeva järgmise xdreami etapini.