Esmaspäev, 20. oktoober 2008

TA OK Rogain 2008

Algus

Margit ajastas oma arsti juures käimise natuke nigelalt, sest arst keelas tal nädalaks ajaks sportimise ära ja rogain jäi just selle nädala sisse. Seetõttu olime stardis Martiniga kahekesi. Ma olin valmis hooaja lõpetamise puhul suht rahulikult matkama, aga Martin tahtis jooksta ja seega kujunes asi üsna sportlikuks.

Kui kaardid kätte anti, siis lähtusin raja planeerimisel korraldajate poolt antud eelinfost, et üks osa alast on täpsema kaardiga ja vaheldusrikka reljeefiga ning teie osa on ebatäpsema kaardiga ja suht tasane. Kuna ma eelistan huvitavat maastikku, siis planeerisin marsruudi kohe põhja poole toredate mägede vahele. Erinevalt paarist varasemast poolteaduslikust lähenemisest ei üritanud ma isegi punktide väärtusi kokku lugeda, et näha, mispidi rohkem tuleks -- lihtsalt tõmbasin seal mägisemas osas paraja tiiru ning konstateerisin, et kui aega üle jääb, võib tagasi minnes lõuna poolt ka punkte napsata.

Asi ise

Seekord õnnestus meil teha paras ports suht lolle vigu. Juba teise punkti minekul (24-52) panime mingite inimeste järel mööda sihti minema ning saime metsast välja veidi vähem kui kilomeeter plaanitust põhja pool. :) Hiljem õnnestus paaril korral kontrollpunktist paarikümne meetri kauguselt mööda kõndida ja enne vea avastamist paras tiir teha.

Üldiselt oli üritus väga lahe. Tempo oli päris paras -- ma arvan, et mingi 1,5h ajast läks jooksu peale. Martini palvel üritasime vältida jalgu põrutavat kõva kattega teel jooksmist ja sörkisime rohkem sihtidel ja metsateedel. Ilm oli ka väga hea -- alguses selga topitud vatid kadusid kuskil esimese kontrollpunkti paiku ja enam tagasi ei tulnud. Viimased pool tundi sadas küll vihma, aga siis enam väga vahet polnud.

Maastik oli super -- mägine, hästi läbitav männimets, võimsad sihid, kopratammid. OK, kopratammide poolt lägaseks paisutatud heinamaad oleks võinud vabalt olemata olla. Samas oli päris palju kohti, kus kaardi peal vingena paistnud sood ja kraavid olid praktikas täiesti kuiva jalaga ületatavad. Ka too esialgu mõttetuna paistnud lõunapoolne tasandik oli tegelikult väga kena -- selline hästi läbitav samblane männimets.

Tulemus

Kokku saime 71 punkti ja 122. koha, mis meie kohta on suht OK. Kaardi peal läbisime 36,6 kilomeetrit.

Hooaeg hakkab vaikselt läbi saama, ainult libahunt ongi veel jäänud. Sinna on hetkel plaanis minna kolmekesi. Mul hakkab vaikselt väsimus peale tükkima, nii füüsiline kui vaimne, seega mingi puhkus oleks nagu tore. Samas, neljapäeval avastasin end pidevalt piilumas ilmaennustust (et kas saab nädalavahetusel rattaga sõitma minna) ja www.multisport.fi-d, et järgmisel aastal mingi Soome võistlus ka kavasse võtta. Eks see sport on üks paras sõltuvus küll. :)

3 kommentaari:

Mihkel ütles ...

Ma oleks koledasti Soome-võistlusest huvitatud. Kui teil keegi puudu jääb, siis palun võtke ühendust! Ainult toimuda võiks ta valges, maist septembrini ja seal ei tohiks mingeid oma tarkusega köieharjutusi olla, sest see tarkus mul puudub.

FPTH-Mihkel klaa27Agmail.com

Margus ütles ...

Ma ise mõtlesin Soome asjade all midagi sooja ja lühikest. Ja ronimisega, sest seal peaks ju kaljusid ja värke olema. :) Mitte, et ma ise väljaspool xdreame ja seiklusradu midagi teinud oleks.


Need Soome-plaanid on hetkel ikka ülihägusad. Kui päike jälle maad soojendama hakkab, eks siis vaatame.


Muide, sa tead ikka, et me liigume rajal tohutu aeglaselt? :)

Mihkel ütles ...

OK, kevadel räägime. Võistlustempo on seal tõenäoliselt viimane mure, põhiline on sellest laks kätte saada, kuidas kõik nii teistmoodi on.