Teisipäev, 7. september 2010

Xdream 2010-4 -- Roosta

Selle hooaja viimase Xdreami kohta polegi nagu midagi erilist öelda. See ei tähenda, et võistlus igav või mõttetu oleks olnud. Pigem vastupidi: mõnus ilm, okei maastik ning lühike rada andsid kokku meeldiva laupäevase ürituse (mugavusala?).

Algas kõik eraldi rattaralliga. Esimesse punkti sõitsime koos, mööda asfaltteed. Seejärel läksime igaüks oma teed. Kuna ralli oli lühike, siis siin midagi kavaldama ei hakanud -- lihtsalt järgisime legendi. Pärast rallit tuli lühike lõik kanuuetapi algusesse.

Kanuuetapp toimus merel ja oli suht meeleolukas. Orienteerumise mõttes siin midagi geniaalset ei toimunud, sest kõik kivid olid kaugele näha (lisaks muidugi lihtalt teiste järele sõitmise rõõm). Lainete ja merepõhjas peidus olnud kivide tõttu läks päris palju rahvast ümber. Päris tore oli -- ükskõik kuhu vaatad, ikka juhtus mingi tiim just sel hetkel end kummuli keerama. Meil oli ka korra napikas -- sõitsime veealusele kivile otsa ja vähemalt mina pudenesin kanuust vette. Õnneks kanuu jäi siiski püsti ning me ei pidanud hakkama seda tühjaks valama.

Pärast kanuud tuli jalgsietapi nime all läbida kanuuetapp sisuliselt vastassuunas. Punkte oli jätkunud nii rannale kui ka meres olnud kividele. Ei tea, kas libedusest või väsimusest, aga seal vees sumades kukkusid päris paljud. Käisin isegi kahel korral külili ning lõin jala vastu mingit kivi ära.

Jalgsietapile järgnes ratas, milles me tegime vist sele etapi suurima vea -- "raketibaasi liivikut" otsides sõitsime natuke vales kohas ringi ja surfasime isegi veidi mööda metsa.

Järgnenud valikorienteerumises otsustasime, et jätame välja teistest kaugemal olevad punktid 61, 63 ja 56. Järjekorraks tuli seega 66-65-64-62-59-58-57-60. Minu meelest suht mõistlik edasi-tagasi jalutamine, suures osas mööda sihte. Vahetusalas jalgrattaid võttes oli rõõm suur, kui nägin mõlaväntjala rattaid nukralt teineteist toetamas.

Edasi sõitsime ratastega võistluskeskusesse, kus tuli järjest teha kaks lisaülesannet. Esimeseks lisaülesandeks oli seikluspargis ronimine, millele eelnes suht pikk järjekorras seismine. Võtsin ühe mustadest radadest, kus oli vähem inimesi. Tundub, et rajad olid suht võrdsed, sest punase raja võtnud Tõnu alustas ja lõpetas minuga peaaegu samal ajal. Järgmisena oli kohtunike väitel Xdreami ajaloo lihtsaim ülesanne -- minigolf. Lihtsaks tegi asja see, et võis valida suvalise raja ja löökide piirangut polnud -- palli võis senikaua taga ajada kuni sisse läheb. Edasi oligi juba kodu maitse suus -- kilomeetrine jalgsietapp, viimane lisaülesanne (surfilauaga pladistades paadis olnud punkti võtmine) ja läbi ta oligi.

Selleks korraks siis kõik. Üldarvestuses tuli suht normaalne 65. koht, mille teeb eriti normaalseks see, et mõlaväntjalg on paar kohta tagapool. Aitäh Tõnule ja Andresele, kellega koos oli väga tore seigelda.

Septembris saab natuke puhata ja siis tulevad järjest erinevad rogainid -- TAOK, Bike Xdream, libahunt. Ja siis peab hakkama mõtlema järgmiseks hooajaks treenimise peale. Eriti jalgrattas paistavad kõik lihtsa vaevaga mul eest ära sõitvat.p

Kommentaare ei ole: