pühapäev, 18. mai 2008

Lahe trennielamus

Käisin täna jooksmas, sel kuul vist esimest korda (meil on nii tihe võistlusgraafik, et treenimiseks ei jää aega :) ). Plaanis oli läbida Nõmme-Harku ring. See plaan läks aia taha umbes esimese kolmandiku peal, kui märkasin puu külge riputatud sildikest: "liigu edasi vastavalt puudel olevatele märkidele". Ilmselt oli see mingi üritusega seoses tekkinud. Huvi pärast keerasingi tee pealt ära, et vaadata, kuhu rada viib. Märgistatud raja kaotasin ära üsna kiirelt, aga sellest polnud lugu, sest niisama sai ka joosta. See Harku mets on täiesti geniaalne! Seal on umbes miljon pisikest igas suunas kulgevat rada, millest paar kraaviserva pidi jooksvat sihti olid ka väga ilusad. Lisaks on maastik ka väljaspool radu üsna hästi joostav. Ma olen väikestviisi kaardi ja kompassiga harjuma hakanud ja seetõttu oli üsna harjumatu ka jooksmine, teadmata, kus suunas ma lähen ja kuhu ma välja jõuan. Mul oli vist terve trenni teise poole nägu naerul. Hea, et ma metsas üksi olin, muidu oleksin võinud jätta suht kohatu mulje. :) OK, ma tean, et iseenesest on see ju loogiline, et raja kõrval on mets ja et männimets on joostav ja et linnalähedane mets on radu täis jne. Noh, minu jaoks tuli see lihtsalt väga võimsa üllatusena. Ja nii positiivsena, et ma lihtsalt pidin selle üles kirjutama, juhuks, kui keegi teine veel ei teadnud. :)

Kuus nädalat öise Xdreamini.

Kommentaare ei ole: