Libahundi jälg Märjamaal

Laupäeval toimus seiklusrogain "Libahundi jälg", millel me osalesime neljase võistkonnana: mina, Margit, Martin ning Margiti sõbranna Piret. Eesmärgiks oli läbida rada võimalikult sportlikult, mis meie puhul tähendab kiiretempolist kõndi ning kohati teedel sörkimist. Kui vaadata peatselt saabuvat Xdreami öist etappi, siis peaks kuus tundi meie jaoks täielik sprindidistants olema. :)

Varasemates rogainides on meie rajavalik käinud suht-koht tunde järgi -- hakkame mingis lootustandvas suunas minema ning vastavalt edenemiskiirusele pöörame mingil hetkel tagasi. Seekord üritasin teadlikult läheneda ning olin kurvimeetri puudumisel toonud kaasa umbes 27 km pikkuse niidijupi. Kohapeal selgus, et kaardi mõõtkava on juhendis mainitust natuke suurem ja seega tuli planeeritud tee vist 30 kilomeetri kanti.

Korraldajad arvasid vist ka, et täpne rajaplaneerimine on mömmidele ning alustasid võistlust proloogiga. Proloog seisnes neljas Märjamaa linna paigutatud punktis, mida kaardil ei olnud ning mis tuli kirjelduse põhjal üles leida. Kuna kõik teised panid padavai õiges suunas jooksu, siis ei olnud ka punktide üles leidmine raske. Ma ei tea, kas tegu oli proloogi hajutava mõjuga või meie geniaalse rajavalikuga, aga kohe esimestest punktidest peale liikusime me praktiliselt üksi ja nägime teisi võistkondi harva. Planeerimise seisukohast viis proloog meid kilomeetri jagu plaanitud stardist lõuna poole ning kulutas ära veerand tundi. Sellest hoolimata otsustasime jätkata esialgu planeeritud marsruudil.

Maastik ise midagi erilist ei olnud -- reljeef puudus praktiliselt täiesti, tooni andsid põllud ja heinamaad ning võrdlemisi raskesti läbitav mets. Suurema osa ajast liikusime piki teid, aga paari punkti jõudmiseks oli vaja ka läbi võsa rügada. Erinevalt harjunud mustrist oli kaardilugemine ja tempo tegemine põhiliselt Margiti õlul (ehkki ma ise ei suutnud kiusatusele vastu panna ja jaurasin pidevalt tempo tõstmise vajadusest).

Üritusele andsid vürtsi lisaülesanded. Rajaplaneeringul üritasime võimalikult paljusid läbida ning peale kahe läbisime need kõik. Ülesanneteks olid tikkimine paralleelselt olümpiamängude teemalise viktoriiniga, täispuhutud veoauto sisekummi peal mööda vett sulistamine, nöörredelil silla pealt alla ronimine, tõukerattasõit ja kooli võimlemisplatsil turnimine. Minu isiklikuks lemmikuks oli tõukerattasõit, sest tegemist oli väga tegijate Soome kickbike ratastega, mis põlluvahettedel lausa lendasid. Igatahes teen mina praegu ettevalmistusi ühe sellise ostuks. :) Lisaks lisaülesannetele tekitas elevust ka joogivee otsa lõppemine raja teise kolmandiku peal, kus me otsustasime ettejäävast talust juua küsida. Seal tuli kokku puutuda suurte koerte ja tõreda peremehega.

Tulemus oli meie kohta päris hea -- jäime 19. kohale 39st. Segavõistkondadest olime neljandad. Kokku läbisime ca 27-28 kilomeetrit, mis on samuti parem kui eelmisel aastal. Orienteerumine sujus tänu teede laiaulatuslikule kasutusele päris hästi, ehkki üks ca kilomeetri pikkune ring tuli ka sisse 43. punkti otsides. Ja ma ei ole päris kindel, kui otse me seal võsas rügades liikusime. Margit läks sellest neljandast kohast ärevusse ning hakkas juba tegema plaane, kuidas kahe etapi üldarvestuses auhinnalisele poodiumikohale pääseda. :)

Kuus nädalat Xdreami öise etapini.