Xteamile läksime Piretiga kahekesi. Kuna kummagi eelmise korra kaaslased polnud seekord saadaval, panime leivad ühte kappi. Plaanis oli rahulikult jalutada, loodust nautida, vähemalt mõni ujumispunkt võtta, pärast finišit ka sõpradeks jääda ning nende piirangute tingimustes võimalikult palju punkte koguda.
Jalgsi
Tee planeerimisele väga palju aega ei kulutanud. Kuna meie liikumistempo oli aeglane, siis tegime kiirelt otsuse, et suundume stardist lõuna poole, kus punkte oli üsna tihedalt. Meie üllatuseks olime üks esimesi, kes stardialast minema läks (ei anna võrrelda esimese etapiga, kus me Arnega koostasime liikumisplaani ka siis, kui kogu stardiplats ammu tühi oli).
Jalgsietapi järjekord oli 25-38-49-47-21-56-23-46-37-29-22-21-vahetusala. Üldiselt tulid punktid ilusti kätte. 49-t tuli mõnevõrra (7 min?) otsida, sest me ei tabanud kohe ära, et punkt ongi täpselt seal, kus kaart näitas (s.t., kõige suurem lohk täpselt ringi keskel). Esimest korda lisaülesande punktis (21) käies sai ka ujuda -- sellise ilmaga super! Samas, pärast paarisaja meetri maha kõndimist oleks tahtnud juba jälle supleda. :) Lisaülesanded olid suht OK -- valida oli palli kõksimise, palli üle kraavi loopimise, piltidel erinevuste leidmise ja puude lugemise vahel. Kõik peale puude lugemise jõudsime me ka erinevate külastuste raames ära teha. Jalgsietapi kõige problemaatilisem punkt oli 22, kus me tegime ca 20-25 minutit viga. Viga seisnes põhiliselt selles, et me ajasime segi punktist allpool oleva teeraja ja sihi. Seega otsisime punkti 200m lõuna poolt ja olime väga segaduses, et kraavi ei leidnud. Pidasime mingit niiskemat võsariba kraaviks jne.
Pärast jalgsietapi lõppu sai teha veel lisaülesannet, mis seisnes õhupallide täis puhumises ja seejärel nooltega katki viskamises. Kahjuks õnnestus kolmest pallist vaid ühele pihta saada.
ratas
Rattapunktid võtsime järjestuses 21-47-38-44-33-52-32, ehkki plaan päris selline polnud. Alustasime stardiala lähedalt juba tuntud punktide võtmist: 21-47-38 (47 punkti jooksime, sest rattasõit kitsal, väga järsul ning mahakukkunud puid täis singlil ei olnud meile kummalegi jõukohane). 44. punktis tuli punkti leidmiseks mahajäetud lauda lakka ronida. Selles faasis oli tunne, et jõuame teha mööda kruusateid päripäeva ringi nii, et võtame ära 52, 20, 42, 35 ja ehk ka 22. Seega jätsime 36 vahele, et kindla peale õigeaegselt tagasi jõuda. Punktist 52 kihutasime esimese hooga mööda ning jõudsime välje 33 juures oleva ristini. Mis seal's ikka -- võtame selle ära. Pärast 33 võtmist oli selge, et ringi me teha ei jõua ning nii sõitsimegi sama teed tagasi. Tagasiteel leidsime üles ka 52. punkti, mis oli riputatud valele poole teed (miskipärast otsisime me mõlemad tulles punkti paremalt teepoolelt). Võimalik, et ka seekord oleks me punktist mööda kimanud, aga õnneks askeldas selle all parasjagu üks tiim. 32. punkt oli veidi mõttetu edasi-tagasi sõit, aga muid valikuid meil polnud.
Tagasi sõites ei olnud aega just ulmeliselt palju, aga tundus, et me jõuame ära võtta veel 36. punkti. Kahjuks keerasime metsa natuke liiga vara ja lubatud tee asemel sattusime mõnisada meetrit eespool olevale sihile. Kogu asi nägi algusest peale kahtlane välja, aga surfasin seal ikka natuke mööda raiesmikku ringi, et asjas kindel alla. Kui me lõpuks tee peale tagasi jõudsime, siis oli kell juba nii palju, et päris punkti enam otsima ei hakanud ja kimasime lihtsalt finiši poole. Piret püsis vastupidiselt minu ootustele väga hästi sabas. Võiks isegi öelda, et liigagi hästi. Mul endal oli sellest raiesmikku mööda lippamisest pulss üsna kõrgel ning kohe pärast seda jalgrattaga uhamine ja liivasest mäest üles jooksmine ei viinud seda sugugi allapoole. Ja ma polnud võistluse ajal eriti söönud ka (me ei viitsinud enne võistlust poes käia ning Xdreamist järele jäänud geelid sõi Piret kõik ära. Mina pidin sööma müslibatoone, aga need palavuse käes sisuliselt veeldusid ning ma ei viitsinud eriti plökerdama hakata). Nojah, vabandada võib alati. Igatahes, kimasime mis me kimasime, aga lõpuks läksime 1:11 üle kontrollaja ning kaks punkti võeti ära. Tulemusi vaadates see väga midagi ei mõjutanud, sest eelmise kohaga oli vahe suurem.
Lõpetuseks
Tagasi sõites käisime veel ujumas ning nägime Palamuse kandis ära ka tormi. Ühes kohas oli isegi nii palju puid tee peal, et pidime tagasi pöörama ning alternatiivse marsruudi valima.
Igatahes oli tegu väga laheda võistlusega. Ilm oli väga ilus, ehkki palavavõitu. Tempo oli mõistlik. Maastik oli põhiliselt kena mägine männimets mustikate ja toorevõitu pohladega. Ujumispunkt läks täkkesse. Üldiselt on Xteam väga lahe üritus -- rogaini kontsept on hea ning maastikud on igal korral väga vahvad olnud.
Nüüd saab vist paar nädalavahetust puhata enne kui sügisene seiklusspordi hooaeg pihta hakkab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar