Expedition Estonia 2017, Rõõmuorg

Käisime koos Piretiga sellisel toredal üritusel nagu Expedition Estonia. Asja sisuks oli siis jaanipäeval liikuda rannast rannani (Lahemaalt Pärnusse) läbi Eesti. Täpsemalt oli soolas:

• 40 km jalgsi rannast kuni Kõrvemaa puhkekeskuseni
• 130 km rattaga kuni Jõesuu sillani
• 40 km kajakiga Pärnusse
• Ja lõpuks veel mõnisada meetrit jalgsi Pärnu muulini, kus asus finiš.

Meie esialgne plaan nägi välja 10 tundi kõndi, 10 tundi ratast ning 8 tundi kajakki. Praktikas venisid kõik etapid veidike pikemaks ning ega me vahetusalades ka just ei kiirustanud.

Ette rutates võib öelda, et üritus oli väga lahe, ilm oli igati sobilik ning seltskond oli ka hea.

GPS träkki võib näha siit. Pildid: korraldajad ning oma väikesed käed.

Jalgsi 40 km

Võistluskeskuses

Start oli päikeseloojangul (22:42) mere ääres

Ilm oli kena, ent kaugel oli ka kerge vihmaähvardus

Grupikas enne starti

Kuna me olime ainsad mittesportlased, siis panid kõik kohe alguses suure hooga minema ning me jäime praktiliselt kohe algusest peale täiesti üksi.

Jalgsietapp kulges suures osas mööda Oandu-Ikla matkarada, üldiselt väga kena maastik oli.

Narva maantee alatamine Valgejõe silla alt.

Päikesetõus Suursoo rabas

Kontrollpunkt oli Paukjärve vaatetorni otsas.

Jalgsietapi peale läks meil veidi alla 11 tunni. Vahetusalas Kõrvemaa puhkekeskuses sai korralikult süüa. Pakkisime järgmise 10-12 tunni tarvikud kotti ning asusime sõitma.

Ratas 130 km

Piret pani rattale peale pakiraami (et ei peaks rasket kotti kümme tundi seljas tassima), minul oli kaasas vedamiskumm.

Esimene osa rattaetapist kulges mööda kenasid Kõrvemaa metsasid.

Raplamaa kandis läks asi oluliselt igavamaks -- tavalised külavahe kruusateed. Natuke silmailu siiski jagus (siin Paluküla hiiemäe jalam).

Päikeseloojang Mukri rabas

Vahetusalasse Jõesuus jõudsime kesköö paiku. Sellele järgnes jälle söök-jook, soojemate riiete selga panemine ning kajaki reguleerimine. Minul näitas ratta spidokas ca 150 km.

Kajakk 40 km

Teoreetiliselt oleks see pidanud olema ülimaaliline sõit mööda jaanituledega palistatud jõge. Võib-olla sõitsime me liiga hilja, aga üldiselt oli kõik üsna vaikne. Mõnede talude juures oli tuli. Samas, ka rattaga sõites oli näha küll tulesid, aga ei olnud läbu ja tümakat.

Veele minnes oli jõgi täis paksu udu (vesi oli ülisoe ning auras), seega lülitasime pea kohe lambid välja ning liikusime edasi hämaras.

Päikesetõus Tori lähedal

Tori Põrgu

Põnevust pakkus kajaki Sindi tammist üle vedamine, sest alguses me lähenesime tammile valelt poolt ning hiljem pidime sõitma risti otse tammi eest läbi kartes, et vool meid tammist alla tõmbab.

Kanuupunkti ainsaks punktiks oli see kivi. Me küll stressasime korralikult, et seda maha ei magaks, aga seda mürakat polnud võimalik mitte märgata.

Kanuu teises pooles kimbutas meid ka päris korralikult uni -- ikkagi kaks järjestikust magamata ööd, lisaks ei olnud ka öö enne võistlust just kõige pikem. Üritasime kordamööda sõidu pealt tukastada, vist aitas.

Rannapromenaad paistab!

Piretil oli seljas aastaajale vastav riietus.

Kaasaelajad

Viimane sild!

Stardis ja finišis tuli maitsta vett ja veenduda, et see on soolane.

Kokkuvõtteks

Lõpuaeg tuli meil 36h 38m. Üllatuslikult ei õnnestunudki meil viimaseks jääda, sest üks tiim otsustas kanuus rahulikumalt võtta ning magada ning seega jõudsid nad finišisse meist hiljem.

Üldiselt oli tegemist väga toreda üritusega. Eriti just raja esimene pool oli väga nauditav. Rattaetapi teine pool koosnes suuresti mittemidagiütlevatest külavaheteedest ning ei olnud eriti huvitav. Kajakk oli jälle kena, ehkki jõgi oleks võinud rohkem voolata ja uni vähem tüüdata. Minu jaoks oli üritus üllatavalt raske -- distantsid olid ju pikad küll, aga aeglase tempoga kulgemiseks täitsa okei. Samas, peaaegu iga etapi lõpu poole leidus mingi lihas või liiges, mis valutada tahtis.

Igatahes oli tegu väga toreda võimalusega end proovile panna. Kui sama üritus järgmisel aastal kordub, soovitan osalemist soojalt.